• 3. veebruaril toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Komid 200”. Kahel Eesti ja eestlastega seotud komi suurmehel, keeleteadlastel Vassili Lõtkinil (1895–1981) ja Adolf Turkinil (1936–1996) olid äsja sünniaastapäevad. Vassili Lõtkin oli üks tuntumaid Venemaa soome-ugri keeleteadlasi ja fennougristika rajajaid. Turkin oli Lõtkini õpilane, kes elas pikemat aega Eestis ja tõlkis komi keelde „Kalevala”, samuti eesti kirjandusklassikuid. Kahte suurmeest meenutasid keeleteadlane, Vassili Lõtkini õpilane Anu-Reet Hausenberg ja Adolf Turkini lesk, tõlkija Elle Turkin.
• 4.–5. veebruaril peeti Viljandimaal Kivi turismitalus Sinialliku orus XI folkloristide talvekonverents teemal „Omad ja võõrad”. Konverentsil käsitleti oma ja võõra teemat nii ajaloolisest perspektiivist (nt eestlaste ja baltisakslaste ning diasporaa ja kodumaa suhted) kui ka arutleti tänaste probleemide üle (nt põgenikekriisi kajastusi sloveeni folklooris). Esinesid Aivar Jürgenson, Anu Korb, Katre Kikas, Liina Saarlo, Andreas Kalkun, Mall Hiiemäe, Mare Kõiva, Andres Kuperjanov, Tiiu Jaago, Merili Metsvahi, Tiina Vähi, Pille Kippar, Astrid Tuisk, Ell Vahtramäe, Pekka Suutari, Aimar Ventsel ja Ave Goršič.
• 12.–13. veebruaril toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vene ja Ida-Euroopa uuringute akadeemilise suuna korraldatud XVII rahvusvaheline noorfiloloogide konverents, kus esinesid tudengid, magistrandid, doktorandid ja aspirandid Venemaalt, Poolast, Hiinast, Türgist ja Eestist. Kahes, kirjanduse ja keeleteaduse sektsioonis peetud ettekanded keskendusid võrdlevale kirjandusteadusele, vene ja slaavi kirjanduse ajaloole, kultuurile, poeetikale ja lingvistikale. Selle aasta kutsutud külalisteks olid Vera Polilova (Moskva riiklik ülikool) ja professor Irina Külmoja (Tartu Ülikool).
• 13. veebruaril korraldas Emakeele Selts väliskeelepäeva Oulus. Ettekannetega esinesid Hannu Remes („Viron kieliopin uuden painoksen esittely”), Heli Laanekask („Eesti keele ja kultuuri õpetamisest Oulu ülikoolis”), Kristiina Praakli („Soome eestlaste FB-suhtluse keelest”), Helle Metslang („Emakeele Selts muutuvas ajas”) ja Piret Kärtner („Minu keeleoskus on minu enda teha”).
• 18. veebruaril korraldati Tallinna Ülikoolis äsja audoktoriks promoveeritud Boriss Uspenskile pühendatud interdistsiplinaarne seminar. Ajaloo semiootikast kõneles B. Uspenski. Veel esinesid Peeter Torop (TÜ), Mihhail Lotman, Marek Tamm ja Karsten Brüggemann (TLÜ).
• 19. veebruaril peeti Tallinnas ajakirja Keel ja Kirjandus konverents „Filoloogia lagunemine”. Uuriti, kas filoloogia on tänapäeval pöördumatult killunenud kitsamateks alldistsipliinideks või on selle eriharud üksteisega siiski veel ka sisuliselt seotud. Ettekannetega esinesid Marju Lepajõe, Kristiina Ross, Marek Tamm, Tiit Hennoste, Mati Hint, Martin Ehala, Märt Väljataga, Eva ja Mart Velsker, Arne Merilai, Ülo Valk ja Piret Viires.
