1. juunil k.a tõmmati Tõnismäel üles Edgar Savisaart presidendiks valima õhutav loosung, millelt võis muuhulgas lugeda Presidendikandidaadi kanpaania. Agarad ajakirjanikud ja netikommentaatorid kuulutasid kanpaania jalamaid kirjaveaks, mis see olemuslikult täiesti ilmselt siiski ei ole. „Viga” johtub vene rahvakeele sügavatest hoovustest. Sõnasisene mb, mp on vene häälikusüsteemile tegelikult võõras konsonantühend, esinedes üksnes laenudes ja varieerub sageli nb-, np-ga. Vanemates (suulistes) laenudes on ootuspärase, laenualusele vastava mb, mp kõrval registreeritud sageli rahvakeelde ilmselt paremini sobiv variant, nt имби́рь kõrval ka инби́рь ’ingver’ (< pl imbir) < uus- üsks Imber (Vasmer II: 129), ла́мпа kõrval ла́нпа ’lamp’, лампа́да kõrval ланпа́да ’lampaad, väike õlilamp pühakuju või -pildi ees’ (Vasmer II: 455), лампа́с kõrval ланпа́с ’lampass, (lai) värviline pael (vormi)pükste küljeõmblusel’ (< sks Lampas) < pr lampasse (Dahl II: 236; Vasmer II: 455), шо́мпол jt ning шонпал ’püssivarras, varras püssiraua õõne puhastamiseks ja õlitamiseks’ < pl sztępel < sks Stempel (Vasmer IV: 466) jt. Struktuurivõõrast konsonantühendit on võidud suupärastada ka nii, et emb-kumb kaashäälik on kadunud, nt домра́ ’dombra’ < turgi, vrd tatari dumbra (Vasmer I: 528). Venekeelsest sotsiaalmeediast võib hõlpsasti leida kirjakeele normist hälbivaid rahvakeelseid nb-, np-lisi sõnakujusid. Mõned näited: Посоветуйте кухонный канбайн, чтобы из мяса делать фарш ’Soovitage köögikombaini, et lihast teha hakkliha’, канбайнер пашет, тут сталевар – плавит руду ’kombainer künnab põldu, – siin terasesulataja sulatab maaki’, бутылку шанпаня ’pudel šampanjat’, куда конпас повернул, туда и приедешь ’kuhu kompass keeras, sinna sõidadki’. Jne.
Eesti keele vene laenude hulgas kirjeldatud tüüpi näiteid ei ole registreeritud, mida kinnitavad vene-eesti laenusuhete representatiivsed käsitlused, nagu Must 2000 ja Blokland 2009. kanpaania oleks seega esimene sellelaadne juhtum.
Niisiis mitte kirjaviga, vaid peegeldus kehtivast standardist hälbivast keeleuususest, mida kannavad meie kõrval elavad, mitmest Venemaa nurgast Eestisse asunud venekeelsed inimesed, vahendades seda ka eesti keelekonteksti.
Kirjandus
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (Ver- öffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
Dahl I–IV = Владимір Даль, Толковый словарь живаго великорускаго языка Владиміра Даля I–IV. С.-Петербургъ–Москва: Издание книгопродавца-типографа М. О. Вольфа, 1880–1882.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Toim Lembit Vaba. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Vasmer I–IV = Макс Фасмер, Этимологический словарь русского языка I–IV. Перевод с немецкого и дополнения академика РАН О. Н. Трубачева. Москва: Астрель Аст, 2004.
