20. aprillil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis üheteistkümnes noori etnolooge, folkloriste ja teisi kultuuriuurijaid ühendav konverents „Noorte hääled”.
Tartu Ülikooli etnoloogia magistrant Laura Jamsja analüüsis Jõhvi etnilist linnaruumi naiste silme läbi. Ta andis statistilise ülevaate Jõhvi elanikest, magistritööks kogutud materjalist, informantidest ja intervjuudest. Samuti arutles ta kakskeelse paikkonna uurija ees seisvate keele- ja kultuuripiiri ületamise raskuste üle. Kuulajate kommentaaride järgi oli piiride ületamise keerukustes paralleele nt Venemaa eestlastega. TÜ folkloristika magistrant Liis-Marii Roosnupp käsitles naise kujutamist jututüübis „Imeline põgenemine” (ATU 313) ning tõi välja ka selle variantide erijooned: lugude sisu olenes nii sellest, kas jutustaja oli mees või naine, kui ka koguja soost. Kõige rohkem variante on üles kirjutatud Võru maakonnast, kuid jututüüp on levinud üle Eesti.
TÜ folkloristika magistrant Kaija Rumm käsitles Vene-Türgi sõja ainelist pärimust nii laulu- kui ka jututekstides, mida täiendasid Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatavad kogumispäevikud ja kirjad. Lisaks puudutas esineja seda, kuidas kujutati sõda toonasel Eesti alal ilmunud ajalehtedes. Põhipunktid pärimuses on olnud nt sõdurikogemus, türklased kui vaenlased, sõjasündmused, keskkonnakirjeldused. TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe tudeng Janno Zõbin andis esmalt ülevaate Nikolai Baturini elust ja loomingust, tema teoseid enim mõjutanud nüanssidest, keele kujundlikkusest, seejärel vaatles ta Siberi rahvaste usundilist maailmapilti teoses „Karu süda”.
Muusikateemalises plokis esitas TÜ etnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilane Katrin Kullo ettekande tänavamuusikute elust, probleemistikust ning ka oma kogemusest tänavamuusikuna. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi assistent Anna Caroline Haubold kirjeldas väljastpoolt tulija vaadet Eesti laulupidudele kui rituaalile, festivalile ja performance’ile. Tuginedes nii enda kogemustele kui ka varasematele käsitlustele, sedastas ta, et nii mõnigi element laulupeo juures on välismaalasele arusaamatu ega tekita sellist vaimustust nagu eestlastel. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse bakalaureuseõppe tudeng Kaisa Luik käsitles Kihnu V viiulifestivalil kogutud materjali põhjal Kihnu viiulitraditsiooni edasi(k)andmist tänapäeval ja tõdes, et Kihnus on viiuliõpe heal järjel, kuid traditsiooni jätkumine on küsimärgi all, sest mõningad eripärad on taandumas.
Viimases plokis käsitles TÜ etnoloogia magistrant Tenno Teidearu ontoloogilist perspektiivi materiaalse kultuuri uurimisel usundilises kontekstis ning inimeste ja esemete vahelist seost. Esineja möönis, et intervjueerimine ei pruugi olla parim võimalus peamiselt osalusvaatlust nõudva materjali kogumiseks, kuid annab siiski olulist täiendust. Ave Taavet ja Marika Alver Eesti Kunstiakadeemiast selgitasid ekspeditsioonide materjali põhjal näituse koostamise problemaatikat, kus kesksel kohal on vaatepunktide paljususest (tegijad, informandid ja näituste keskkond) tõusva poleemika paratamatus. Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja kultuurantropoloogia magistrandi Liis Serki osalusvaatlusel kogutud materjalil põhinevas ettekandes maaelu tühjusest ja üksindusest tuli välja, et maainimeste jaoks on mitut laadi üksindust, mis ei pruugi sugugi kokku langeda meedias esitatuga. Esineja võrdles välitöid aednikutööga, kuna mõlemad vajavad aega ning õpetavad loomingulisust.
Stendiettekanded esitasid TÜ etnoloogia doktorant Anna Mishina („Ristiusu ja traditsioonilise usundi piiril: sünkretism luterlikus kirikus idamaride seas”) ning Budapesti Eötvös Lorándi ülikooli doktorant ja Szegedi ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor Eda Pomozi („„Inimeses peab kõik kaunis olema!” Hallidest varjunditest sukavardaveeretaja vaatenurgast”).
Konverentsi korraldasid ja toetasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
