• 2. juunil esitleti Eesti Keele Instituudis Inge Käsi koostatud „Seto sõnastiku” veebiväljaannet. Tegu on esimese setukeelse veebisõnastikuga ja selle eesmärk on pakkuda setu keele huvilistele vajalikku tuge, kuniks mahukam sõnaraamat valmib. Värske veebisõnastik hõlmab ligikaudu 6000 märksõna.
• 3. juunil peeti Tartus Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolek, kus Enn Ernits kõneles enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigi koosseisu kuulunud ühe Narva jõe taguse valla, nn Eesti-Ingeri, elanike (peamiselt isurite ja ingerisoomlaste) isikunimedest alates XV sajandi lõpust kuni 1920. aastateni. Pikemalt peatus ta venepäraste perekonnanimede asendamisel läänemeresoome omadega 1922. aastal.
• 4. juunil tähistati Elvas ja Tartus toimunud ettekandepäevaga Ain Kaalepi 90. sünnipäeva. Tartu Kirjanduse Majas kõnelesid Hando Runnel, Maria-Kristiina Lotman, Märt Väljataga ja Arne Merilai.
• 7. juunil Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis peetud konverentsiga „Suur maalritöö: keelest ja meelest” tähistati Urmas Sutropi 60. sünnipäeva. Esinesid Mare Kõiva („Loitsude värvimaailm”), Piret Voolaid („Hallist härjast Musta mereni: värvileksika mõistatuste alaliikides”), Risto Järv („Lemmikmuinasjutt ja mõnda”), Liina Paales („Eesti viipekeel, pulmavaip ja Suur Sõlmija”), Anni Jürine, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann („Jumal eesti keeles”), Jüri Allik („Värvinimed, Taarapita ja Bertrand Russell”), Mari Uusküla („Loetelukatsest semantiliste kaartideni: kognitiivseid trende värvide nimetamisel”) ja Pirkko Nuolijärvi („Kelle ülesanne on keelepoliitika?”).
• 9. juunil tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis Aado Lintropi 60. sünnipäeva sümpoosioniga „Sarvedega mammutist suure härjani”. Üles astusid Hasso Krull („Soome sild”), Madis Arukask („Ebakohased surnud, ebakohased esivanemad”), Art Leete („Handi jumalate maa”), Mall Hiiemäe („Milleks meile mõistatamine?”) ja Ergo-Hart Västrik („Usundiliste arusaamade edasiandmisest (Aado innustusel ja Peko näitel)”). Esitleti kahte raamatut: juubilari „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust” (ERA toimetused, 35) ja „Päev on ulakas plika. Luulet aastaist 2013–2015”.
• 9.–10. juunini korraldas UTKK konverentsi „Maastikule kleepuv tekst”. Esimesel konverentsipäeval Tallinnas esinesid Ulrike Plath, Linda Kaljundi, Piret Pungas-Kohv, Ene-Reet Soovik, Virve Sarapik ja Marju Kõivupuu. Teisel päeval jätkus konverents Tallinna Tehnikaülikooli Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuses. Esinesid Jan Kaus, Mari-Ann Remmel, Lona Päll, Valdo Valper, Taavi Pae, Evelyn Fridolin ja Risto Järv.
• 10. juunil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis esimene Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi tarkvaraseminar, mille eesmärk oli jagada osalejate vahel teadmisi arvuti kasutusviisidest, mis võivad humanitaarteadlaste töös abiks olla. Esinesid Peeter Tinits, Benson Muite, Andres Karjus ja Oleg Sobchuk, kes jagasid infot demode rakendustest ja töövoogudest.
• 10.–12. juunil toimus Tartu Ülikooli kirjandus- ja teatriteaduse tudengite kevadkool Liinakurul. Esinesid Kadriliis Rämmann („Eesti lasteteatri funktsioonid”), Liisa Pool („Mõni mõte publikust”), Epp Annus („Armastusest, Badiou ja ilukirjanduse vahemailt”), Robert Hughes („Irigaray and Opening to the Other), Sven Karja („Triinu ja Hirlanda. Noore Undi peidetud paberid”), Annemari Parmakson („Rancière’iga seoses”), Tanar Kirs („Eesti luule alguse küsimus”), Alex Feldmann („Allusioonid Karl Ristikivi luuletsüklis „Fragmente „Keelatud territooriumist””), Maarja-Helena Meriste („Võõras kõne Tõnu Õnnepalu „Hinnas””), Joosep Susi („Miks keegi ei karda Wolfgang Iserit”), Indrek Ojam („Kaks viisi rääkida modernismist eesti kirjanduses: Tiit Hennoste ja Pärt Lias”), Eneli Saar („Kehalisuse subjektiivsed ja intersubjektiivsed pingeväljad Meelis Friedenthali romaanis „Mesilased””), Madis Kolk („Religiooni mõju eesti teatrile”), Liivia Talvik („Heli- ja muusikaline kujundus sõnateatris”) ja Tristan Rebane („Semiootiliselt hirmust Poe novellis „Kaev ja pendel””). Mart Velskriga vestlesid 50. sünnipäeva puhul Johanna Ross ja Inga Sapunjan. Külas olid Laura Mets, Mehis Heinsaar ja Katrin Maimik, malekooli pidas Karmen Viikmaa.
• 14. juunil toimus UTKK muuseumiosakonnas teadusseminar, kus Aare Pilv kõneles teemal „(:)Kivisildniku transsarkasm”.
• 16. juunil esitleti Eesti Keele Instituudis „Eesti kohanimeraamatut” (toimetajad Peeter Päll ja Marja Kallasmaa), mis valmis EKI, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös.
• 27. juunil toimus Tartus eesti ja liivi keele ajaloo teemaline Veski päev. Ettekanded pidasid Heli Laanekask („Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest”), Külli Prillop („Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles”), Tiit-Rein Viitso („Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal”), Miina Norvik ja Valts Ernštreits („Uus liivi grammatika”) ning Karl Pajusalu („Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana”). Esitleti Eduard Vääri liivi uurimuste kogumikku „Liivi rahva keel ja meel”.
• 28.–30. juunini peeti Tartus rahvusvaheline konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas V”. Teemadena olid laiemalt käsitlusel „Eesti roll maailmas”, „Kuidas tutvustada maad ja õpetada keelt kultuuri vahendusel?” ja „Eesti keel ja kultuur välismaal”. Esinesid Daniele Monticelli, Rait Toompere, Marina Kaljurand, Ilmar Raag, Anu Kippasto, Ilona Tragel jt. Paneelarutelu„Eesti keele diagnoos ja prognoos” juhatasid Karl Pajusalu ja Martin Ehala.
• 28. juunist kuni 2. juulini peeti Tallinnas rahvusvahelise tänapäevamuistendite uurimise seltsi iga-aastane konverents „Perspectives on Contemporary Legend”. Paljude maade kultuuri- ja meediauurijaid ühendava seltsi 34. konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ning Akadeemiline Rahvaluule Selts. Arutluse all olid anomaalsed kogemused, poliitiline ja katastroofifolkloor, kaasaegsed vandenõuteooriad, internetist väljakasvanud ja juba varasemast traditsioonist tuttavad õudusolendid, samuti tänapäevajuttude ülevaated eri kultuurides.
