Eesti-hiina sõnastikust

Alustuseks paar sõna autorist. Gao Jingyi(1) teeb Eesti keeleteaduse jaoks ainulaadseks asjaolu, et tegemist on arvatavasti ainukese inimesega, kes tunneb süvitsi nii eesti kui ka hiina keelt. Ta on filosoofiadoktori­kraadi omandanud Tartu Ülikoolis üldkeeleteaduse erialal väitekirjaga „Basic Color Terms in Chinese: Studies after the Evolutionary Theory of Basic Color Terms” („Hiina keelte põhivärvinimed: uurimus põhivärvinimede evolutsioonilise teooria põhjal”). Keeleteadlasena on tema põhivaldkonnaks võrdlev-etümoloogilised uurimused. Kohaliku lugejaskonna jaoks on ehk kõige huviäratavamad tema uurimused hiina ning läänemeresoome ja Uurali keelte võimaliku suguluse kohta.(2) Sel teemal on ta avaldanud hulganisti artikleid nii siinsetes kui ka välismaistes teadusajakirjades. Lisaks teadusartiklite avaldamisele on Gao tõlkinud hiina keelde ka eesti ­muinasjutte, mis avaldati Pekingis Kirjanike Kirjastuses.(3)

Seoses käesoleva arvustusega tooksin tema saavutustest esile 2015. aastal ilmunud esimese algupärase eestikeelse hiina keele õpiku.(4) Koos kaasautor Märt Läänemetsaga jõudsid nad pärast aastate­pikkust tööd väärika tulemuseni, mida siinkirjutaja nimetaks õpiku asemel hoopis käsiraamatuks: tegemist on ülimalt põhjaliku hiina keelt ja kultuuri tutvustava raamatuga. Ehkki ülim põhjalikkus ongi põhjus, miks see ei sobi täna­päevaseid õpetamismetoodikaid arvestades klassiruumi põhiõpikuks, on see kindlasti asendamatu abivahend kõigile eesti­keelsetele hiina keele õppijatele ja huvilistele.(5)

Eraldiseisvat eesti-hiina sõnastikku pole varem Eestis välja antud. Küll võib leida mõned ülevaatlikud lühisõnastikud mõnest hiina keele õpikust.(6) Ka teiste Kaug-Ida keeltega pole olukord kuigi palju  parem: jaapani keele kohta on ilmunud kaks väikest taskusõnastikku ja üks grammatika miniteatmik,(7) vietnami keele kohta pole midagi. Siiski on üks erand, korea keel, mille kohta on ilmunud ulatuslik korea-eesti ja eesti-korea sõnaraamat.(8)

Eesti-hiina sõnastik on valminud Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemis EELex. Sõnaraamatu käsikirja retsensentideks on Tartu Ülikooli orientalistika dotsent ja sinoloog Märt Läänemets ning endine EAS-i ekspordi ja välisinvesteeringute esindaja Pekingis Anneli Vilu. Raamatu koostamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning Pekingi BISU ülikool (Beijing International Studies University, hn 北京第二外国语学院).

Sõnastik põhineb 2014. aastal ilmunud „Eesti keele põhisõnavara sõnastikul” ning sisaldab u 5000 märksõna. Raamatu lõpus on kaks lisa, millest esimeses on esitatud eesti ja hiina keeles nimekiri tuntumatest maailma maadest ja rahvastest ning teises Eesti maakonnad ja suuremad linnad. Tundub, et viimasele on autor lähenenud üsna loominguliselt ning mõelnud osale eesti kohanimedele välja uued hiinakeelsed vasted.(9) Nagu Gao raamatu tutvustuses ütleb, on sõnastik ennekõike mõeldud hiinlastest eesti keele algajale ja edasijõudnud (A2- ja B1-keeleoskustaseme) õppijale. See on oluline punkt, sest tõepoolest, hiina keele õppijale jääks sellest sõnastikust palju vajalikku puudu. Seda ennekõike põhjusel, et kuigi eestikeelsete märksõnade juures on üldjuhul ka näitelause, siis hiina tõlkevasted on esitatud ainult (!) märksõnale. Puuduvad näitelausete tõlked jm täiendav teave. Lisaks hoiatab autor lugejat, et hiinakeelne tõlkevaste ei pruugi sobida eestikeelse näitelause tõlkesse, sest lause tõlget mõjutab sageli muu kontekst (lk 12). Sellega, et hiina keel on ülimalt kontekstitundlik, peab loomulikult nõustuma. Siiski leian, et nii eestlastele kui ka hiinlastele annaksid palju juurde ka hiinakeelsed näitelaused. Sirvides sõnastikku, jäin nii mõnigi kord mõtisklema, kuidas antud tõlkevastega oleks võimalik moodustada kõiki näitelause tähendusvarjundeid arvestav hiinakeelne lause.(10)

Enne kui võtta sisuliselt ette kogu märksõnade loend, peab üle kordama mõned üldised põhitõed hiina keel(t)­e kohta. Kuna hiina keel (漢語 hàn-yǔ) on suure keelerühma üldnimetus, siis tuleb täpsustada, et antud sõnastikus on tegemist kõige levinuma hiina keele dialekti – mandariini keelega (Mandri-Hiinas 普通话 pǔ-tōng-huà, Taiwanis 國語 guó-yǔ). See on oluline, pidades silmas just sõnade hääldust, sest kirjamärke ­(­漢字 hàn-zì) mõistavad (enam-vähem) ühtemoodi kõikide hiina keele dialektide kõnelejad. Kuigi on üks oluline erinevus: hiina kultuuriruumis on käibel kahte sorti kirja­märgid, nn traditsioonilised ja lihtsustatud. Ametlikult on Hiina Rahvavabariigis kasutusel lihtsustatud kirjamärgid (hn 简体字), mis võeti kasutusele alles üsna hiljuti, 1956. aastal, kuid traditsioonilisi kasutatakse jätkuvalt Taiwanis, Hongkongis ja Macaus. Käesolevas sõnastikus on esitatud kõik sõnad mõlemal kujul. Kusjuures traditsiooniline kirjaviis on esikohal. Hiina keele häälduse ülesmärkimiseks kasutatakse tänapäeval ladina tähestikul põhinevat pinyin’i (拼音 pīn-yīn) foneetilist transkriptsiooni(võeti kasutusele 1958. aastal). Hiina kirja­märkide häälduse tähistamisel on lisaks algus- ja lõpuhäälikutele vaja ära märkida ka toon. Mandariini keeles on toone kokku neli (lisaks ilma toonita variant) ja neid tähistatakse diakriitiliste märkidega vokaalide peal. Toonid on hiina keeles äärmiselt olulised, sest nendest sõltub sõna tähendus, nt silbil shi [šõõ] 1. shī詩 ’luuletus’ 2. shí十 ’number kümme’ 3. shǐ 史 ’ajalugu’ 4. shì是’olema’. Kõnealuses sõnastikus on autor täpsuse huvides vahetevahel esitanud ka alternatiivseid häälduse norme (nn Nankingi, Pekingi või Taiwani norm, nt sõna tomat on Pekingi normis 西紅柿 xīhóng-shì ja Nankingi normis番茄 fān-qié) ja toonud võimaluse korral välja erinevaid keelelisi ja morfoloogilisi variante. Keelelised variandid on eristatud märgiga /, nt sõna haridus 教育 jiào-yù / jiào-yu või ehitis 建築 jiàn-zhù / jian-zhú . Morfoloogilised variandid on eristatud teistpidi kaldkriipsuga , nt sõna mitte 不 bùbú, mille toon sõltub järgneva silbi toonist. Kuigi sissejuhatavate märkuste all pole seda eraldi välja toodud, on vahetevahel kasutusel ka märge , nt sõna ratas 脚踏車 jiǎo-tà-chē; 自行車 zì-xíng-chē või takso 計程車 jì-chéng-chē; 出租車 chū-zū-chē . See tähendab, et nende asjade kohta on Mandri-Hiinas ja mujal kasutusel erinevad sõnad.

Üks omapära, mida üldjuhul hiina sõnastikest ei leia, on pinyin’i silpide ühendamine sidekriipsuga, nt sõnaraamat 詞典 on pinyin’is kirjutatud cí-diǎn, mitte cídiǎn. Sama lähenemist on kasutatud ka juba mainitud hiina keele õpikus ja selle eesmärk on autori väitel õppimise hõlbustamine (kokku kirjutades võib algajal olla raske tuvastada silbipiire).

Mis puutub hiina keele morfoloogiasse, siis ka siin peaks üle kordama paar alustõde. Esiteks, hiina keeles sõnad ei muutu, st puudub nii käänamine kui ka pööramine. Sõna rolli lauseliikmena määrab peamiselt lause sõnajärg. Seetõttu on ka käesolevas sõnastikus üsna sageli nimi- ja tegusõnadel sama hiinakeelne vaste, nt sõnade harjuma ja harjumus mõlema vasteks on 習慣 xí-guàn. Harv ei ole ka vaatepilt, kus mitmel järjestikusel märk­sõnal on hiina keeles täpselt sama vaste, nt sõnad arutama, arutamine, arutelu, arutlema, arutlus on hiina keeles tähistatud kõik sõnaga 討論 tǎo-lùn. Teiseks tuleb pöörata tähelepanu omadussõnadele, mis hiina keeles on olemuselt pigem tegu­sõnad, st omadussõna ei vaja enda juurde eraldi abiverbi olema.(11) Taas kord määrab lause sõnajärg, kas vastav sõna on täiend või öeldistäide. Käesolevas sõnastikus on täpsuse huvides omadussõnadele lisatud omastav järelliide de 的, nt on märksõna oranž omadussõnana saanud vasteks 橙色的 chéng-sè-de ’apelsin-värv-omastav järelliide’ ja mitte lihtsalt 橙色 chéng-sè. Lisaks omastavale järelliitele kohtab sõnastikus sageli ka määrsõnalist järelliidet di 地.(12) Nii leiame nimisõna rõõm vastena 愉快 yú-kuài, määrsõna rõõmsalt vastena 愉快地 yú-kuài-di ja omadussõna rõõmus vastena 愉快的 yú-kuài-de. Sama põhimõtet on rakendatud läbivalt kogu sõnastikus.

Peale nende kahe leiab sõnastikust veel teisigi järelliiteid. Näiteks omadust tähistav järelliide 性 xìng ’loomus, olemus’ esineb selliste sõnade hulgas nagu aktiivsus 活躍性 huó-yuè-xìng (vrd omadussõna aktiivne 活躍的 huó-yuè-de ja määrsõna aktiivselt 活躍地 huó-yuè-di) või ajalooline 歷史性的 lì-shǐ-xìng-de. Või tegijat tähistav järelliide 者 zhě, mida leidub sellistes sõnades nagu jalakäija 步行者 bù-xíng-zhě, mängija 競賽者 jìng-sài-zhě, soovija 有意願者 yǒu-yì-yuàn-zhě, tantsija 舞者 wǔ-zhě. Ent mitte kõik tegijat tähistavad sõnad ei sisalda järel­liidet zhě: osal sõnadest on zhě asemel kasutusel hoopis sellised sõnad nagu inimene (人 rén), käsi (手 shǒu) või pere/kodu (家 jiā). Näiteks kurjategija on 罪人 zuì-rén, valija 選舉人 xuǎn-jǔ-rén, tegija (edukas) on 能手 néng-shǒu, algaja on 新手 xīn-shǒu, laulja on 歌手 gē-shǒu. Viimase juurde on märgitud ka teine vaste 歌唱家 gē-chàng-jiā, samamoodi on sõnadega mängija 玩家 wán-jiā ja asjatundja 專家 zhuān-jiā. Üks järelliide, mis on sageli lisatud sõna järele sulgudesse, on retrofleksset häälikut tähistav 兒 [-r]. Selline hääldusnorm on kõige rohkem omane Pekingis ja Põhja-Hiinas räägitavale hiina keelele. Üldjuhul see järelliide tähendust ei muuda, vaid väljendab lihtsalt seda, kuidas sõna on tavaks Põhja-Hiinas hääldada.

Tundub, et kui vähegi võimalik, siis tõlkevasteid otsides on Gao katsunud leida igale märksõnale ka hiina keeles võimalikult sarnase sõnasõnalise vaste. Ja see on tal hästi õnnestunud. Näiteks sõna ajakiri vastena on ta eelistanud sõna 雜誌 zá-zhì asemel 期刊 qī-kān ’aeg/ajajärk – trükis/kirjutis’, mis võiks eesti keeles pigem tähendada üldmõistet perioodika. Kuid eelistades etümoloogiliselt sarnasemat sõna qī-kān, avab autor hiinlaste jaoks rohkem ka eestikeelse sõna tähenduslikke osi. Selliseid näiteid on veel teisigi: nt enam-vähem vasteks on 多多少少 duō-duō-shǎo-shǎo ’palju-vähe’, mitte kõnekeeles levinud 差不多 chà-bu-duō, mis vastaks samuti märksõna hinnangulisele tähendusele ’pole paha või pole viga’. Samamoodi on sõnadega umbes 大約 dà-yuē ’suur-ühildumine’ ja ligi 接近 jiē-jìn ’ühendama-lähedal’. Sarnasusi on püütud leida ka sellistele sünonüümsetele sõnadele nagu algul 起初 qǐchū ’alustama-algus’, enne 先 xiān ’enne/varem’, esialgu 原本 yuán-běn ’allikas-juur’. Sõnad esiteks, esmalt, kõigepealt on kõik tähistatud vastega 首先 shǒu-xiān ’pea(mine)-enne/varem’.

Hiina keeles on säilinud palju arhailisi kõnekäände, mida autor on aeg-ajalt pidanud õigeks kasutada ka oma sõnastikus.(13) Näiteks sõna hoog tähenduses ’haiguse, vihma, tuule või millegi muu järsku algav ja lühike esinemine’ vastena on autor kasutanud juba muistsest „Muutuste raamatust” pärit väljendit 突如其來 tū-rú-qí-lái, mis algselt oli seotud ootamatult lõkkele löömisega. Või siis sõna pooleli vasteks on konfutsianistlikust klassikast pärit idioom 半途而廢 bàn-tú-ér-fèi.(14) Hiina keel on tuhandeid aastaid vana ning paljud sõnad sisaldavad oma lakoonilisuses tegelikult ajaloolis-kultuurilist teavet. Näiteks leiame paljudest sõnadest kirjamärgi 氣 qì, mis algupäraselt kujutas pilti pilvedest või aurust, mille all on riis. See on keskne mõiste nii hiina meditsiinis kui ka filosoofias. Tänapäeva hiina keeles sisaldavad seda märki sellised sõnad nagu gaas 氣體 qì-tǐ, 燃氣 rán-qì, hapnik 氧氣 yǎng-qì, atmosfäär 大氣 dà-qì, 氣氛 qì-fēn, aga ka näiteks sõna vihastama 氣人 qì-rén, 生氣 shēng-qì. Huviäratav on ka sõna andekas vaste 有天分的 yǒu-tiān-fēn-de, mida võiks ümberöeldult kirjeldada kui kedagi, kes omab osa taevalikust. Taevas on hiina mõttemaailmas üks keskne jumalik printsiip.

Tõlkevastete leidmine ei ole lihtne töö ja sellest annavad märku eriti sellised sõnad, kus autoril tuleb võtta kasutusele mõni hiina keele grammatiline konstruktsioon või lihtsalt väljendada tähendust lühikese selgituse abil. Selline probleem tekib pigem omadus-, määr- ja hüüdsõnadega, nimi- ja tegusõnadega üldiselt probleemi pole. Näiteks omadussõna hädavajalik vasteks on 非常需要的 fēi-cháng-xū-yào-de ’eriti-vajalik’. Üllataval kombel on mõni hiina vaste isegi pikem kui eesti oma, näiteks sõna eluohtlik on hiina keeles 有生命危險的 yǒu-shēng-míng-wēi-xián-de ja dollar lausa 美國等地的貨幣單位 měi-guó-děng-dì-de-huò-bì-dān-wèi. Grammatilisi struktuure on kasutatud näiteks selliste sõnade tõlkevastetes nagu heaks tähenduses ’kellegi või millegi heaks’ 爲了。。。好 wèi-le…hǎo ja ega 也不 yě-bù, 不麽 bù-me ja 不嗎 bù-ma. Sellelaadsete grammatiliste vormelite kasutamine on igati õigustatud ja ehk oleks võinud neid selgitustes isegi rohkem olla. Sõnu, mille tõlkimise asemel on antud lühike selgitus, esineb sõnastikus ainult üksikuid, nt määrsõna eks järelt leiame selgituse 句首嘆詞, mis tähendab, et tegemist on lause alguse hüüdsõnaga; sõna teise tähenduse juurde on lisatud partikkel 吧 ba koos selgitusega, et tegemist on lauselõpulise hüüdsõnaga (­句尾嘆詞). Sõna et kohta on öeldud, et see on lause osa alustav sidesõna (從句引導連詞).

Kuigi hiina keele õppimine on üsna keeruline ettevõtmine, on hiina keele sõnamoodustus olemuselt väga konkreetne, lakooniline ja vahest parajalt naljakaski. Näiteks sõna huulepulk on hiina keeles sõna-sõnalt ’suu-punane’ 口紅 kǒu-hóng, arvuti on ’elekter-aju’ 電腦 diàn-nǎo, argpüks on ’julge-väike-kurat’ 膽小鬼 dǎn-xiǎo-guǐ, alkohoolik on ’alkoholi kurat’ 酒鬼 jiǔ-guǐ. Hiinlaste arusaama hotelli kohta seletab nii mõndagi sõna 酒店 jiǔ-diàn ’alkohol-pood’.

Sõnaraamatus leidub väiksemaid trüki­vigu, kuid mitte häirival hulgal. On mõni pinyin’i (nt sõnad eksima 走錯 zuǒ-cuò, Holland ja hollandlane 荷蘭 hó-lán, 荷蘭人 hó-lán-rén, kunstnik 藝術家 y-shù-jiā, soovija 有意願者 yoǔ-yì-yuàn-zhě) ning mõni traditsiooniliste ja lihtsustatud märkidega seonduv viga (nt traditsiooniliste asemele on jäänud lihtsustatud märgid sõnade eemalt 從。。。遠处 ja ega 不么 juures). Kui otsida sisulisi vigu, siis siin­kirjutajal on kindlasti raske midagi auväärt hiinlasest autorile ette heita, kuid julgen siiski mõne asja välja tuua. Näiteks sõnad hommikumantel ja pidžaama on tõlgitud sama vastega 睡衣 shuì-yī ’magama-riideese’. Olen üsna kindel, et tegemist on erinevate riideesemetega ja ka hiinlased hommikumantliga magama ei lähe. Ehk võiks hommikumantli vasteks olla hoopis sõna 浴袍 yù-páo ’pesema-rüü’. Samamoodi pole ma kindel, kas sõna lööma tähenduses ’välku lööma’ on ikka hiina keeles 打 dǎ. Või kas sõna ei juures võiks lisaks sõnale 不 bù/bú olla ka sõna 沒 méi, sest kuidagi ei saaks kasutada sõna 不 bù/bú sellistes eitavates lausetes, kus tegemist on millegi omamisega. Nii nagu meil on keeruline tabada kõiki hiina keele sõnade tähendusvarjundeid ja kasutusviise, on samamoodi ka vastupidiselt. Nii tekib küsimus, kas sõna kogemus ja elamus sobib tõlkida sama vastega 經驗 jīngyàn. Õnneks on sageli hiina vastena esitatud kaks-kolm sünonüümset sõna. See on väga mõistlik lahendus, sest loomulikult ei saa alati ühe vastega kõiki tähendusvarjundeid edasi anda. Eriti juhul kui puuduvad näite­laused. Just selliste tunnetuslike detailide jaoks ongi vajalik, et kakskeelsete sõnastike loomises töötaks korraga nii lähte- kui ka sihtkeele kõneleja.

Lõpetuseks jääb üle vaid autorit suure töö eest tänada, soovida edu tulevasteks ettevõtmisteks ja loota, et kõnealune sõnaraamat leiab väärika koha ka kõikides hiina keele klassiruumides.

MART TŠERNJUK