Estonian ethnography and Estonian nationalism

Indrek Jääts; Marleen Metslaid

doi:https://doi.org/10.54013/kk723a13

Keywords: ethnography, ethnology, nationalism, history of science, Estonian National Museum

The article analyses the relations between Estonian ethnography and Estonian nationalism ever since the discipline was born until the present day.

Although Estonians had already been of ethnographic interest to some Baltic-German and Russian intellectuals since the late 18th century, Estonian ethnography proper, which has always been mainly concentrated on the material aspect of Estonian folk culture, was not born until the turn of the 20th century, hand in hand with Estonian nationalism. As Estonians belonged to the so-called peoples without history, the intellectuals who started to build a modern Estonian nation did not have much to go on but the traditional peasant culture. Thus, in the framework of the nationalist discourse, that culture acquired a new positive meaning and some of its elements came to be valued as a foundation of the national culture under construction. The traditional peasant culture became essential for the Estonian national identity, due to which ethnography became a science supporting it.

In the 1920s and 1930s, when Estonia was a sovereign nation, ethnography was one of the national sciences contributing to the enhancement of Estonian national identity and the people’s sense of unity. In the Soviet period, Estonian ethnography was part of Soviet ethnography and as such it was expected to follow its Marxist-Leninist theory. In fact, since the late 1950s it was largely practised as a national science, which was rather conservative both in research material and method.

A big change took place in the 1990s. Estonian ethnography merged with European ethnology. This was a different discipline addressing a considerably wider range of research problems. A change in the role of nationalism in the Estonian society brought along a change in the relation between nationalism and ethnology. In short, ethnography, which once used to be a contributor to Estonian nation-building, has become ethnology, a critical observer of nationalism.

Indrek Jääts (b. 1971), PhD, Estonian National Museum, Researcher, ijaats@gmail.com

Marleen Metslaid (b. 1982), PhD, Estonian National Museum, Researcher, arleen.metslaid@erm.ee

References

Intervjuud

Peterson, Aleksei. Intervjuu 12. VIII 2016. Intervjueerijad Indrek Jääts, Piret Õunapuu.

Vunder, Elle. Intervjuu 24. XI 2017. Intervjueerija Marleen Metslaid.

Kirjandus

Astel, Eevi 2009. Eesti Rahva Muuseum aastatel 1940–1957. – Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat. Koost Piret Õunapuu. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 186–247.

Auasi 2008 = Auasi. Eesti etnoloogide jälgedes. A matter of honour. In the footsteps of Estonian ethnologists. Дело чести. по следам эстонских этнологов. Koost Svetlana Karm, Marleen Nõmmela, Piret Koosa. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.

Bendix, Regina 1999. Time and ourselves: The discomforts of reflexive disciplinary history: Response to Wolfgang Kaschuba. – Journal of Folklore Research, kd 36, nr 2–3, lk 179–183.

Eesti ajalugu 2005 = Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp, Eesti ajalugu, VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoim S. Vahtre. Tartu: Ilmamaa.

Garberding, Petra 2011. Swedish ethnologists and folklorists and Nazi race politics. – Current Issues in European Cultural Studies; June 15–17; Norrköping; Sweden 2011. (Linköping Electronic Conference Proceedings 62.) Linköping: Linköping University Electronic Press, lk 293–301. http://www.ep.liu.se/ecp/062/ecp11062.pdf (3. I 2018).

Gellner, Ernest 1994–1995. Rahvused ja rahvuslus. Tlk Anneli Andresson. – Akadeemia 1994, nr 10, lk 2207–2238; nr 11, lk 2429–2462; nr 12, lk 2653–2686; Akadeemia 1995, nr 1, lk 197–222; nr 2, lk 419–446; nr 3, lk 643–670.

Greenfeld, Liah 2001. Etymology, definitions, types. – Encyclopedia of Nationalism, kd 1. Fundamental Themes. San Diego, California–London: Academic Press, lk 251–265.

Jääts, Indrek 2005. Etnilised protsessid Vene impeeriumi siseperifeerias 1801–1904. Komi rahvusluse sünd. (Dissertationes Ethnologiae Universitatis Tartuensis 2.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Jääts, Indrek 2011. Tagasivaade etnograafilise filmi sünniloole Eesti Rahva Muuseumis. Aleksei Petersoni 80. sünnipäeva puhul. – Kaks filmi eesti etnograafiast. Aleksei Peterson 80. (Eesti etnograafiline film 1.) Eesti Rahva Muuseum. (DVD juurde kuuluv brošüür.)

Kannike, Anu 1994. „Rahvuslik” rahvakultuur. – Pro Ethnologia, nr 2. Etnoloogia ja muuseumid. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 7–16.

Klein, Barbro 2006. Cultural heritage, the Swedish folklife sphere, and the others. – Cultural Analysis, nr 5, lk 57–80.

Konksi, Karin 2004. Arved Luts ja Nõukogude Eesti kaasaja dokumenteerimine Eesti Rahva Muuseumis. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLVIII. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 13–46.

Konksi, Karin 2009. Etnograafiamuuseumina Nõukogude Eestis 1957–1991. – Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat. Koost Piret Õunapuu. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 250–355.

Kuutma, Kristin 2008. Rahvakultuurisajand omakultuurist folklooriliikumiseni. – Eesti rahvakultuur. Koost, toim Ants Viires, Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 586–598.

Leete, Art, Tedre, Ülo, Valk, Ülo, Viires, Ants 2008. Uurimislugu. – Eesti rahvakultuur. Koost, toim A. Viires, Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 15–39.

Luts, Arved 1999. Teel juubelile. Tagasivaade Eesti Rahva Muuseumi 50. aastapäevale ja selle eelloole. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLIII. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 11–40.

Löfgren, Orvar 1989. The nationalization of culture. – Ethnologia Europaea, kd 19, lk 5–23. https://doi.org/10.16995/ee.1386

Löfgren, Orvar 1990. The danger of knowing what you are looking for. On routinizing research. – Ethnologia Scandinavica, kd 20, lk 3–15.

Manninen, Ilmari 1924. Etnograafia tegevuspiiridest ja sihtidest Eestis. – Eesti Kirjandus, nr 12, lk 527–537.

Metslaid, Marleen 2016. Between the Folk and Scholarship: Ethnological Practice in Estonia in the 1920s and 1930s. (Dissertationes Ethnologiae Universtitatis Tartuensis 5.) Tartu: University of Tartu Press.

Moora, Harri 1947. Eesti etnograafia nõukogulikul ülesehitamisel. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat I (XV). Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 24–35.

Nic Craith, Máiréad 2008. From national to transnational: A discipline en route to Europe. – Everyday Culture in Europe. Approaches and Methodologies. (Progress in European Ethnology.) Toim M. Nic Craith, Ullrich Kockel, Reinhard Johler. Aldershot–Burlington: Ashgate, lk 1–17.

Niglas, Liivo, Toulouze, Eva 2010. Reconstructing the past and the present: The ethnographic films made by the Estonian National Museum (1961–1989). – Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 4, nr 2, lk 77–96.

Niiranen, Timo 1992. Pioneers of Finnish ethnology. – Pioneers. The History of Finnish Ethnology. (Studia Fennica Ethnologica 1.) Toim Matti Räsänen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 21–40.

Nõmmela, Marleen 2010. The state, the museum and the ethnographer in constructing national heritage: Defining Estonian national costumes in the 1930s. – JEF. Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 4, nr 1, lk 49–61.

Pärdi, Heiki 1991. Kriitilise pilguga Eesti Rahva Muuseumi esemekogumise poliitikast. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 561–566.

Rihtman-Auguštin, Dunja 2004. Ethnology, Myth and Politics. Anthropologizing Croatian Ethnology. (Progress in European Ethnology.) Toim Jasna Čapo Žmegač. Aldershot–Burlington: Ashgate.

Rogan, Bjarne 2014. Popular culture and international cooperation in the 1930s. CIAP and the League of Nations. – Networking the International System. Global Histories of International Organizations. Toim Madeleine Herren. Springer International Publishing, lk 175–185. https://doi.org/10.1007/978-3-319-04211-4_12

Ränk, Gustav 1935. Päevaküsimusi eesti rahvusteaduste töömailt. – Üliõpilasleht, nr 5, 7. IV, lk 178–181.

Ränk, Gustav 1937. Etnograafilise uurimistöö praegune seisukord ja tuleviku kavatsused selle arendamiseks. – ERK: Üld-, Majandus- ja Kultuuripoliitiline ajakiri, nr 5–6, lk 115–122.

Ränk, Gustav 1978. Ethnographic studies. – A Case Study of a Soviet Republic: The Estonian SSR. Toim Tönu Parming, Elmar Järvesoo. Boulder, Colorado: Westview Press, lk 319–339. https://doi.org/10.4324/9780429047695-10

Slezkine, Yuri 1994. The USSR as a communal apartment, or how a socialist state promoted ethnic particularism. – Slavic Review, kd 53, nr 2, lk 414–452. https://doi.org/10.2307/2501300

Talve, Ilmar 1992. Ilmari Manninen in Finland and Estonia. – Pioneers. The History of Finnish Ethnology. (Studia Fennica Ethnologica 1.) Toim Matti Räsänen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 50–76.

Valk, Ülo 2004. On the discursive foundations of Estonian folkloristics: A farmer’s field of vision. – Everyday Life and Cultural Patterns. International Festschrift for Elle Vunder. (Studies in Folk Culture 3.) Toim Ene Kõresaar, Art Leete. Tartu: Tartu University Press, lk 265–272.

Viires, Ants 1998. Eesti pagulasetnograafid Rootsis. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 691–703.

Viires, Ants 2000. Rahvusteadused ja rahvateadus. – Teaduslik konverents rahvakultuuri terminoloogiast. Toim Ants Salum. Viljandi: Viljandi Kultuurikolledž, lk 5–11.

Özkırımlı, Umut 2000. Theories of Nationalism. A Critical Introduction. Palgrave.