Keywords: Herrnhut Brethren, Moravian movement, church history, history of religious movements, Estonian history of the 18th–19th centuries, terminology
The Herrnhut religious movement has played an important role in Estonian church history as well as in our cultural and social history at large. The relevant terminology has points of contact with several different disciplines. In older German the word Gemeine was widely used in parallel with Gemeinde. Thus, nowadays, German special literature contains both the proper name Brüdergemeine and the term Brüdergemeinde. The latter denotes not only the Herrnhut movement but also its local communities. In older German and to a lesser extent also in modern scholars in the field we find the term Brüdergemeine used in the same sense. The Estonian language has a long tradition of using the vernacular term vennastekogudus to refer to both the whole organisation (Moravian Church) and its local congregations. On the example of the German parallelism of concepts as well as terms, expatriate Estonian clergyman Konrad Veem has suggested an additional Estonian term vennastekogu, which cannot, however, be recommended in view of a deliberate and systematic approach to LSP cultivation: An over-differentiation of a term will blur the precision of expression. Vennastekogudus is clearly superior to vennastekogu with reference to both the precision and clarity of the term and the principle of systematics.
Later, historian Mati Laur from the University of Tartu has tried replacing the term vennastekogudus with the plural noun vennastekogud. His reasons, which are not very well founded, rely on the word, not the concept. Specifically, Laur overlooks the relation of the words Brüdergemeine and Brüdergemeinde to the concept of Moravian movement as a whole, as well as the fact that Brüdergemeine is also a proper name of the movement. His suggestion to redefine the word vennastekogudus by associating it with the Brethren’s local organisations is unclear, if not misleading. In academic writing, vennastekogudus (in its widespread sense) should certainly be preferred to vennastekogu(d).
Andres Andresen (b. 1971), PhD, Associate Professor of Estonian Modern History, University of Tartu, Institute of History and Archaeology, andres.andresen@ut.ee
References
Internetiallikad
Deutsches Wörterbuch = Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. 16 Bde. in 32 Teilbänden. Leipzig 1854–1961. http://woerterbuchnetz.de/cgi- bin/WBNetz/wbgui_py?sigle=DWB&mode=Vernetzung&lemid=GG07382#XGG07382 (8. IX 2017).
Duden = Duden online-Wörterbuch. http://www.duden.de/rechtschreibung/Gemeine_Gemeinde (8. IX 2017).
DWDS = Das Wortauskunftssystem zur deutschen Sprache in Geschichte und Gegenwart. https://www.dwds.de/wb/Br%C3%BCdergemeinde (8. IX 2017).
EBU = Evangelische Brüder-Unität – Herrnhuter Brüdergemeine. http://www.ebu.de/brueder-unitaet (8. IX 2017).
EEVK põhikiri = Eesti Evangeelse Vennastekoguduse põhikiri. http://www.vennaste.ee/pohikiri.html (8. IX 2017).
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ekss (8. IX 2017).
Laur, Mati 2013. Eesti kirikulugu – pietism ja vennastekoguduse liikumine. – Tartu Ülikooli Televisioon. http://www.uttv.ee/naita?id=18381 (8. IX 2017).
Kirjandus
Becker, Winfried, Christ, Günter, Gestrich, Andreas, Kolmer, Lothar 1996. Die Kirchen in der deutschen Geschichte. Von der Christianisierung der Germanen bis zur Gegenwart. Stuttgart: Alfred Kröner Verlag.
Dunkel, Johannes 1929. Herrnhuti Ev. Vennaste Koguduse kahesaja aastase tegevuse ülevaade, tema asumine, kannatused, võitlus ja tegevus; enne Läänemail, nüüd Eestis 1729–1929. Tallinn: [Herrnhuti Ev. Vennaste Kogudus].
Eesti ajalugu IV = Mati Laur, Tõnu Tannberg, Helmut Piirimäe. Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tegevtoimetaja Mati Laur, peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2003.
Eesti ajalugu V = Andres Andresen, Ea Jansen, Toomas Karjahärm, Mart Laar, Mati Laur, Lea Leppik, Aadu Must, Tiit Rosenberg, Tõnu Tannberg, Sulev Vahtre. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tegevtoimetajad Toomas Karjahärm, Tiit Rosenberg, peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2010.
Erelt, Tiiu 1982. Eesti oskuskeel. Tallinn: Valgus.
Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ilja, Voldemar 1995. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730–1743. [Tallinn:] Logos.
Ilja, Voldemar 2000. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1744–1764. II. Tallinn: Logos.
Ilja, Voldemar 2002. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729–1750. III. Tallinn: Logos.
Ilja, Voldemar 2005. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1750–1765. IV. Tallinn: Logos.
Laur, Mati 1998. Vennastekogud – ajalooline side Tšehhimaaga. – Horisont, nr 5, lk 30–31.
Laur, Mati 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Laur, Mati 2000. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Lenhammar, Harry 2000. Sveriges kyrkohistoria, kd 5. Individualismens och upplysningens tid. Stockholm: Verbum.
Mereste, Uno 2000. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. [Tallinn:] Eesti Keele Sihtasutus.
Meyer, Dietrich 2000. Zinzendorf und die Herrnhuter Brüdergemeine 1700–2000. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Paul, Toomas 1996. Maise matka poolel teel. Leeriõpik täiskasvanutele. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond.
Paul, Toomas 2001. Sanctorum communionem. – Usuteaduslik Ajakiri, nr 1, kd 48, lk 38–59.
Plaat, Jaanus 2001. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal: usuühenduste muutumisprotsessid 18. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Plaat, Jaanus 2003. Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.–20. sajandil. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Rohtmets, Priit 2012. Teoloogilised voolud Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus aastatel 1917–1934. (Dissertationes theologicae Universitatis Tartuensis 26.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Schneider, Hans 2006. „Philadelphische Brüder mit einem lutherischen Maul und mährischen Rock”. Zu Zinzendorfs Kirchenverständnis. – Neue Aspekte der Zinzendorf-Forschung. Toim Martin Brecht, Paul Peucker. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, lk 11–36. https://doi.org/10.13109/9783666558320.11
ZHB = Zinzendorf und die Herrnhuter Brüder. Quellen zur Geschichte der Brüder-Unität von 1722 bis 1760. Toim Hans-Christoph Hahn, Hellmut Reichel. Hamburg: Friedrich Wittig Verlag, 1977.
Veem, Konrad 1990 [1988]. Eesti vaba rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat.
Veem, Konrad, Veem, Maria 1994. Eesti kirik tunaeile, eile, täna. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat.
Võsa, Aira 2012. Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele. Kolm palvekirja aastatest 1845–1846. – Ajalooline Ajakiri, nr 3–4, kd 141–142, lk 239–268.
Wallmann, Johannes 1993. Kirchengeschichte Deutschlands seit der Reformation. Tübingen: Mohr.
