Keywords: Estonian press, late 19th century, formation of political currents, censorship, nationalism
In 1881 Ado Grenzstein started the weekly paper Olevik, which complemented Estonian press with various innovative features concerning language, contents and form. The article provides a survey of Grenzstein’s journalistic innovations, including one of the earliest Estonian evidences documenting an attempt to regulate the relations between a newspaper and its correspondents. Since the end of 1885 Grenzstein began to sense the need for a daily paper, which was expressed in his discussion over the possibilities of creating an integrated Estonian press. Karl August Hermann’s Postimees was released, since the end of 1887, three times a week, turning into a daily in August 1891. Press rivalry was gradually increasing in the context of internal reforms and strengthening censorship. Grenzstein’s need for a daily of his own grew ever more pressing. Although Olevik, as a paper opposing Baltic German privileges, enjoyed a wide readership and had an extensive web of correspondents all over Estonia, at the turn of the century both Grenzstein and his paper had to surrender to the conservative circle close to Jaan Tõnisson and his Postimees, which was supported by censor Jaan Jõgever. As Grenzstein made a point of playing by the rules and abiding the law he also lost the support of the radicals. An attempt is made to gauge the possible background of Grenzstein’s voluntary exile by examining his unpublished essay Uus hommik, where Grenzstein called on his sympathisers to unite. This text testifies to Grenzstein having developed a quite clear understanding of the changed power relations.
Anu Pallas (b. 1960), MA, University of Tartu, specialist in journalism, anu.pallas@ut.ee
References
Käsikirjad
Kalja, Vilve 1962. Ado Grenzstein pedagoogina. Tartu: TRÜ pedagoogika kateedri auhinnatöö. Käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus.
EKM EKLA, f 35, 38, 113 – Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv.
Kirjandus
Ajaloo album 1910. Tartu.
Aru, Krista 1997. Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 95–105.
Aru, Krista 2008. Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 6.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Arukaevu, Jaanus 1997. Ado Grenzsteini tagasitulek. – Akadeemia, nr 12, lk 2467–2514.
Grenzstein, Ado 1885. Plaan, mille järele Eesti elu tuleks mõnusale korrale seadida. 13. – Olevik 9. XII.
Grenzstein, Ado 1894. Oleviku seisukohast. II. – Olevik 24. I.
Grenzstein, Ado 1897. Ajakirjanduse ühendus. Tartu: A. Grenzstein.
Grenzstein, Ado 1898. Politika kirjavara ja Hariduse kool. Tartu: A. Grenzstein.
Grenzstein, Ado 1909a. Parisi kiri. – Rahva Päevaleht 3. III.
Grenzstein, Ado 1909b. Suguvenna vastus suguvennale. – Rahva Päevaleht 3. IV.
Grenzstein, Ado 1910. Pankrott tulemas. Tartu: A. K. Naariz.
Grenzstein, Ado 1912. Noor-Eesti jaburi jant. – Olevik 7. IV.
Grenzstein, Ado 2012. Eesti haridus. Koost Simo Runnel. (Eesti mõttelugu 106.) Tartu: Ilmamaa.
Jans, Johan 2008. Mälestusi ja vaatlusi. (Ajajõe tagant.) Tartu: Ilmamaa.
Jansen, Ea 1996a. Eesti ajakirjanduse rahvuslikkusest venestamise ajal. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 385–398.
Jansen, Ea 1996b. Veel natuke liberalismi ajaloost. – Looming, nr 9, lk 1233–1249.
Jansen, Ea 1998. Ühest dialoogist surveaegade ajakirjanduses. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 369–380.
Jansen, Ea 2000. Tsaristlik tsensuur ja eesti ajakirjandus venestamisajal (1880.–1890. aastad). – Tuna, nr 2, lk 42–60.
Kitzberg, August 1925. Ühe vana „Tuuletallaja” noorpõlve mälestused II. Tartu: Noor-Eesti.
Kruus, Hans 1932. Oleviku asutamine. – Ajalooline Ajakiri, nr 3, lk 149–158.
Kurvits, Roosmarii 2010. Eesti ajalehtede välimus 1806–2005. (Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laar, Mart 2001. Oleviku esimene tegevusaasta. – Acta Historica Tallinnensia, nr 5, lk 75–92.
Martna, Mihkel 2014. Grenzstein ja pankrot. – M. Martna, Oma kodu. Koost Hando Runnel. (Eesti mõttelugu 116.) Tartu: Ilmamaa, lk 182–208 [varem ilmunud Päevaleht 15.–18. VI ja 6. VII 1910, nr 132–135, 149].
Paatsi, Vello 2014. Tsensor Jaan Jõgeveri päevaraamatud. – Tuna, nr 3, lk 112–127; nr 4, lk 118–135.
Paatsi, Vello, Paatsi, Kristi 2015–2016. Jaan Jõgever tsensori ja inimesena. – Akadeemia 2015, nr 12, lk 2166–2196; 2016, nr 1, lk 351–402.
Peegel, Juhan, Aru, Krista, Issakov, Sergei, Jansen, Ea, Lauk, Epp 1994. Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed: Eesti ajakirjanduse arengust (XVII sajandist XX sajandini). Koost Juhan Peegel, toim Epp Lauk, tlk Ann Malts. Tartu: Tartu Ülikool; Tallinn: Olion.
Postimehe album 1909 = Postimees 1857–1907. 50-aastase kestuse mälestuseks. Tartu: Postimees.
Prants, Hindrik 1922. Ajakirjandus veerandsaja aasta eest. – Eesti Kirjandus, nr 10, lk 367–372; nr 12, lk 416–423.
Sinimets, Salme 1940. A. Grenzsteini osa eesti kirjakeele arendamisel. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 73–82; nr 3, lk 121–129.
Tuglas, Friedebert 2009. Eesti Kirjameeste Selts. – F. Tuglas, Kogutud teosed 13. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Tuglas, Friedebert 2013. Juhan Liiv. – F. Tuglas, Kogutud teosed 12. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Tuglas, Friedebert 2018. Ado Grenzsteini lahkumine. Peatükke meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. – F. Tuglas, Kogutud teosed 14. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Uus katse 1999 = Uus katse hinnata Ado Grenzsteini rolli Eesti ajaloos. Ajaloo Instituudis 28. jaanuaril 1999 toimunud seminari ettekanded ja arutelu. – Tuna, nr 2, lk 111–123.
