• 3. mail Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul esines Tõnu Viik teemal „Viimsi poolsaare koha- ja isikunimed keskaegse rootsi asustuse näitajatena”. Oma ettekandes toetus esineja suures osas ennesõjaaegse Tartu Ülikooli rootsi keele professori Per Wieselgreni raamatule Ida-Harjumaa ja Naissaare kohanimedest.
• 3. mai Hõimuklubi õhtul kõneles Natalia Abrosimova ersa kirjakeele kujunemisest, selle rollist ersa hõimu kultuuris ja kommunikatsioonis ning ersa keele olukorrast tänapäeval.
• 4. mail korraldas Aaviku Selts kõnekoosoleku Tallinnas. Tõnu Kollo kõneles Johannes Aavikust ühe kodu raamaturiiulil ja Keiti Vilms säutsukirjandusest. Helgi Vihma tutvustas mälestusteraamatut „Kilbaverest Siberisse”.
• 5. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverents „Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis”. Eri valdkondade esindajad arutlesid sootundlike meetodite kasutamise üle kirjanduses, filosoofias, kultuuriajaloos jm: Raili Marling („Afekt, diskursus, sugu”), Andreas Kalkun („Ajalugu, mida polnud. Homoseksuaalne iha 1920. aastate kohtuasjades”), Leena Kurvet-Käosaar („„Kõik mu „halb” on tungist hää, ilu – tõe järele välja läinud.” Marie Under traditsioonilise abieluinstitutsiooni kriitikuna”), Johanna Ross („Aira Kaalu nõukogude romaanid”), Kadri Simm („Filosoofia ja soouurimus. Feministlikust kriitikast poliitika- ning moraalifilosoofia näidetel”), Redi Koobak („Koostöö kui feministlik metodoloogia”), Tiina Ann Kirss („Sootundliku metodoloogia märgid Adriana Cavarero ja Julia Kristeva teostes”). Konverentsi lõpetas diskussioon soouurimuslikest ja sootundlikest lähenemistest.
• 5. mail peeti Tartu Ülikoolis Emakeele Seltsi kõnekoosolek Ellen Uuspõllu 90 aasta juubeli tähistamiseks. Reet Kasik kõneles Ellen Uuspõllust teadlase ja õppejõuna. Ettekanded pidasid Auli Hakulinen („Fennistiikan muuttuminen ja sen rajat”), Helen Plado („Eesti keele des-konstruktsiooni tegija”) ja Katrin Olhovikov („Vastandav rinnastus eesti ja vene keeles”).
• 6.–7. mail toimus Tartus Eesti Semiootika Seltsi konverents „Mõistma õppides”, millega tähistati Tartu Ülikooli semiootika osakonna rajamise 25. aastapäeva. Esinesid Peeter Torop („Mõistma õppimise semiootika”), Märt Läänemets („Tekst kui õpetaja – õpetaja kui tekst. Õppimise kultuurilistest mehhanismidest budistliku dharmateooria valguses”), Martin Oja („Kuidas internaliseerida müüti?”), Kai Pata („Digiruumiga toestatud iseseisev õppimine”), Anzori Barkalaja („Jää-äärel kõõlumise võlu: õpetamise ja õppimise, formaal- ja informaalhariduse, paistmise ja olemise kiuslikud küsimused. Kuidas semiootika võiks aidata õpetajakoolitust?”), Kalevi Kull („Õppimise mehhanism kui semiootika piir”), Silvi Salupere („Teaduse õpetamisest”), Tiit Remm („Semiootika e-kursusest gümnaasiumiõpilastele”), Egon Erkmann („Abitu habitus ehk Tasakaalupunkti otsing”), Mari Niitra („Ilukirjandusest kognitiivse tööriistana”), Ülle Pärli („Õppimisest kui põimiva mõistmise kujundamisest”), Maarja Vaikmaa („Semiootiline lähenemine kirjandusõpetuses luuleanalüüsi näitel”), Merit Rickberg („Ajalooõppe mitmekeelsus kui semiootiline probleem”).
• 16. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar folkloori avalikust kuvandist. Elo-Hanna Seljamaa ettekande fookuses olid avalikkuse esindajate arusaamad ja kirjeldused folkloorist ja folkloristikast ning folkloristide võime, soov ja soovimatus neile kujutelmadele ja ootustele – stereotüüpidele – vastata või vastu hakata.
• 17.–18. mail korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „Siuru 100”. Pärast Tiit Aleksejevi ja Jaan Unduski avasõnavõtte kõnelesid Ago Pajur („Tallinn poliitilises keerises 1917–1918”), Lola Annabel Kass („Esteetiline mõte Euroopas esimese ilmasõja ajal”), Maarja Vaino („Meeletu vabadus. A. H. Tammsaare mõtetest ajavahemikus 1917–1919”). Järgnes ingliskeelne ettekandeplokk: Silja Vuorikuru („Finnish literature between 1917 and 1919”), Jānis Šiliņš („Heroes and traitors: Latvian writers and the War of Independence (1918–1920)”), Juri Kossenko, Olga Tõmtšõšõn („Ukrainian belletristic literature during Liberation Movement (1917–1921)”), Grigori Utgof („Russian literature after 1917: Some marginal notes”). Teisel päeval esinesid Mart Velsker („Artur Adson, Henrik Visnapuu ja lõunaeestikeelne kirjandus”), Merlin Kirikal („„Inimkonna kõrgeimad õied”: kunstnikukujust Johannes Semperi novellikogus „Hiina kett” ja August Gailiti romaanis „Muinasmaa””), Sirje Kiin („Tuglase rollid Underi luules”), Anneli Kõvamees („Siuru tundmatud kaasteelised”), Rein Veidemann („Pulbitsev sõna. Siuru kirjanduslik publitsistika”) ja Toomas Haug („Kuramaaži lõpp”).
• 20. mail Eesti Kirjandusmuuseumis korraldatud ettekandepäeval „Venemaale veerenud VI. Eestlased Kaukaasiast Siberini” räägiti Kaukaasia eestlaste kohta arhiivides leiduvatest materjalidest (Leeni Langebraun), eestlastest Venemaa pealinnas Moskvas (Johanna Rannula ja Marika Alver) ning Siberi külades ja linnades (Eva Sepping). Oma 15 Siberi reisist kõneles Anu Korb. Tutvustati ERA küsitluskava „Imelik nimi”.
• 25. mail toimus Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek. Andreas Kalkun pidas ettekande „Veel kord elatud usust ja seto marioloogiast”. Kuulutati välja 2017. aasta Eesti folkloristika aastapreemia laureaat: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe.
• 25.–26. mail peeti Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse konverents „Entangled literatures and cultures: Systems of relations, intersections, reciprocity”. Konverentsil oli kaks peaesinejat: Stefan Helgesson (Stockholmi ülikool, „Entanglement, world literature and world-making”) ja Kevin Platt (Pennsylvania ülikool, „Wavelength, exchange and the temporality of the aesthetic: On liminality and avantgardism”). Ettekanded pidasid: Martin Klöker (UTKK, „The model of entanglement and change in literary history”), Kaisa Kaakinen (Turu ülikool, „The heterogeneous historicity of reading: Analyzing weak analogies of relation and comparison in twentieth-century literature”), Piret Peiker (TLÜ, „What do we see differently when we adopt a relational perspective?”), Diana Mistreanu (Luxembourg’i ülikool / Ida-Pariisi ülikool, „Russians exiles in interwar Paris – an example of cultural cross-fertilization?”), Jamie Korsmo (Georgia osariigi ülikool / Paris-Saclay ülikool, „Hemingway’s expats: The impact of place on cultural performance”), Margarita Smagina (Ecole Normale Supérieure, Lyon, „Entangled cultures, entangled species: The promise of „Alter-Globalization” in Ruth Ozeki’s A Tale for the Time Being and the denial of reciprocity in Karen Tei Yamashita’s Through the Arc of the Rainforest”), Kairit Kaur (TÜ / TLÜ raamatukogu, „Totentanz and graveyard poetry: How to grasp the Baltic German reception of English literature and culture?”), Ulrike Plath (UTKK / TLÜ) ja Linda Kaljundi (TLÜ, „Serfdom as entanglement: Narratives of a social phenomenon in literature and history writing”), Epp Annus (EKM, „Modernity with a smiley face: Soviet modernity, Soviet coloniality”), Diana Hitzke (Justus Liebigi ülikool, Gießen, „Sorbian literature as entangled literature. Cultural criss-crossing from ultra-minor perspectives”), Edward Muston (Beloit College, „Re-Entangling the cisnational state: Vladimir Vertlib in Lithuania and Austria”), Eneken Laanes (UTKK / TLÜ, „Against hybridity”), Mirjam Hinrikus (UTKK, „Nikolai Triik’s Martyr (1913) and A. H. Tammsaare’s Judith (1921) in the context of „Estonian” decadence”), Aare Pilv (UTKK, „Estonian red exile literature: Entangled alienation”), Rein Undusk (UTKK, „The invention of Estonia: Lennart Meri’s Silverwhite”), Ildikó Sirató (Ungari rahvuslik Széchényi raamatukogu, Budapest / Pannonia ülikool, Veszprém, „Understanding without borders: Central-European features of Estonian and contemporary Finnish plays”) ja Piret Kruuspere (UTKK, „Entangled dramatic art and entangled memory: Examples from Estonian plays and stage”).
• 26.–28. maini korraldas SA Eesti Semiootikavaramu Tallinna Ülikoolis 9. Juri Lotmani konverentsi „Sümbol kultuurilises süsteemis”. Konverents oli pühendatud Zara Mintsi 90. ja Juri Lotmani 95. sünniaastapäevale. Kutsutud peaesinejad olid Eero Tarasti (Helsingi ülikool, „The cultural semiotics of Juri Lotman in the light of existential Semiotics”), Boris Gasparov (New Yorgi Columbia ülikool, „„Nicht diese Töne!”: Neoclassical style in the time of Armistice”) ja Irina Shevelenko (Wisconsini-Madisoni ülikool, „Русский модернизм, сто лет спустя: исследовательская традиция и взгляд из XXI века” („Vene modernism 100 aastat hiljem: uurimistraditsioon ja vaade XXI sajandist”)). Esinejaid oli Venemaalt, USA-st, Ukrainast, Iisraelist, Saksamaalt, Belgiast, Prantsusmaalt, Lätist, Hispaaniast, Sloveeniast, Poolast ja Tšehhist. Eestist osalesid Anneli Mihkelev, Lauri Linask, Sergei Dotsenko, Aleksandr Danilevski. Sektsioone juhatasid Mihhail Lotman, Piret Peiker, Ljubov Kisseljova, Jelena Pogosjan.
