Ajakirjast
Toimetus
Lugejale
Autorile
2023
2022
2021
2020
2019
2017
2016
2015
2014
2013
2012
Arhiiv
Auhinnad
en
Ajakirjast
Toimetus
Lugejale
Autorile
2023
2022
2021
2020
2019
2017
2016
2015
2014
2013
2012
Arhiiv
Auhinnad
en
2018
1-2
3
4
5
6
7
8-9
10
11
12
Aastasisukord
2023
2022
2021
2020
2019
2017
2016
2015
2014
2013
2012
Arhiiv
Auhinnad
Kristiina Ross
Teemanumbri sünnist
Esimene saatesõna
Epp Annus
Afekt, koloniaalsus, rahvuslus ja kultuuriuuringud
Teine saatesõna
Mari Sarv
Rahvusteadused kui iseenda mõtestamine
Kolmas saatesõna
Marek Tamm
Rahvuste tegemine
Humanitaarteaduslik vaade
Eneken Laanes
Eestlasena olla ja töötada
Anti Selart
Eestlaste oma ajalooteadus
Helle Metslang
Kas rahvusel on kohta lingvisti peas?
Karl Pajusalu
Emakeele Seltsi üliõpilasliikmed eestlust sõnastamas 1920-ndate alguses
Kadri Koreinik, Maarja Siiner, Kara Brown
Kas keelepoliitika uurimise keskmes peaks olema riik?
Märt Väljataga
Kirjandusteadus ja rahvus – mõistus ja tunded
Tiit Hennoste
Kirjandus, teadus ja rahvus
Madis Arukask
Soomeugrilusest eesti rahvuspildis – kas jagatud emotsioon või hägune küsitavus?
Indrek Jääts, Marleen Metslaid
Eesti etnograafia ja eesti rahvuslus
Liina Saarlo
Sovetiseerimine kui eesti rahvusliku folkloristika konservant
Elo-Hanna Seljamaa
Rahvuslikkus teiste silmades
Leo Luks
Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses
Mõtelda on mõnus?
Sissevaateid Hando Runneli esseistikasse
Kairit Tomson
Panema-verb ja selle grammatilised kasutused
Andres Andresen
Hernhuutlik usuliikumine – kas vennastekogudus või vennastekogu(d)?
Reet Bender
Raamatutest ja lugemisest baltisaksa memuaristika valguses
Aija Sakova
Ahasveeruse tunnistus
Kirjanduslik palverännak kui eetiline kohustus Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse unes”
Andra Rumm
Kas vastata lühidalt või pikalt?
Avatud küsimuste vastused eesti suulises suhtluses
Külli Prillop
Mida teeb moora eesti keeles?
Varjatud muutused eesti keele prosoodilises struktuuris
Kairit Kaur
Inglise luule ja draama baltisaksa retseptsioonist
Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu põhjal
Anu Pallas
Ado Grenzstein päevalehte püüdmas
Lehekülg XIX sajandi lõpu Eesti ajakirjandusest
Katre Kaju
Jumalasulase abielu ja antikatoliiklikud motiivid pastoritele pühendatud pulmaluules
Sirje Kupp-Sazonov
Kas mehed ja naised tõlgivad tõepoolest erinevalt?
Aleksei Tolstoi jutustuse „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused” nelja eestinduse näitel
Maria-Maren Linkgreim
Igasugust saab vaadata ja imetleda
Vestlus Anna Verschikuga
Merili Metsvahi
Esimese öö õiguse stereotüübi leviku eellugu
Mõisnike ja talutüdrukute suhetest regilaulus ning valgustusajastu saksa kirjameeste teostes
Indrek Ojam
Modernismi muutuv tähendus eesti kirjanduskultuuris
Rekonstrueerimiskatse
Liina Pärismaa
Eituse väljendamise vormivalikutest XVII–XVIII sajandi põhjaeesti tekstides
Ann Veismann, Jane Klavan, Haldur Õim
Teoreetiline keeleteadus ja kvantitatiivsed meetodid
Virve-Anneli Vihman
Pilk laste keeleomandamisele
Teoreetilistest alustest ja kvantitatiivsetest lähenemistest
Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik
Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia
Mare Kitsnik
Kuidas areneb eesti õppijakeel ja miks just nii – kas õppijakeelekorpus annab neile küsimustele vastused?
Mari Uusküla
Loetelukatse ja nimeandmiskatse psühholingvistika meetodina
Eelised ja kitsaskohad
Jane Klavan
Kognitiivne keeleteadus arvude rägastikus
Heiki-Jaan Kaalep
Statistika koht keelemudelis
Marge Käsper, Raili Marling
Diskursuseanalüüsi muutuv suhe kvantifitseerimisega inglis- ja prantsuskeelses traditsioonis
Mari Aigro
Kvantitatiivne pööre – vana tüli uues kuues
Tiina Laansalu
Nimesiire ja selle käsitus eesti toponomastikas
Peeter Olesk
Kaks kolleegi, üks huvi
Ülo Tedre (12. II 1928 – 9. III 2015). Heldur Niit (9. IX 1928 – 21. X 2010)
Vivian Siirman
Säutsude ja piiksude taga tuleb näha lihast ja luust inimest
Vestlus Eda Kalmrega
Carl Eric Simmul
des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid
Aare Pilv
Usutlus vendade Unduskitega
Daniele Monticelli, Piret Peiker, Krista Mits
Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi
Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses
Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo, Tiia Valdre, Piret Voll
Eesti keel uues kuues
Eesti keele sõnaraamat 2018
Maarja Hollo
Traumast romaanini
Salme Ekbaumi romaani „Ristitants” žanr, poeetika ja ajalooline kontekst
Sõna
Enn Ernits
Linnusenimede Agelinde ja Kedipiv päritolust
Lembit Vaba
roobas – muinasteede kirjeldaja
Tõnu Tender
Mõnest kriminaalse taustaga (slängi)sõnast eesti (kirja)keeles: ment ja parask
Publikatsioone
Kristi Metste
„…ja surm pani elule punkti”
Pastor Hollmanni kõne Faehlmanni haual
Sirje Olesk
Koidula kirjad
Ühe sündimata väljaande saatusest ja sisust
Päevateema
Aksel Tamm, Mart Meri, Joel Sang
Sõna saavad endised peatoimetajad: Aksel Tamm, Mart Meri, Joel Sang
Johanna Ross
Filoloogia on läinud, rahvus on läinud – mis jääb alles?
Keel ja Kirjandus 60
Joel Sang
„Valada saledasse stroofi...”
Raamatuid
Tiina Kirss
Kultuur või kõiksus?
Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia. Koostanud Marek Tamm. Gigantum humeris. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016
Mart Velsker
Seda ja teist
Kruusa Kalju. Ühe inimese elu (pooleli). Valitud luuletusi. Tallinn: Kirimiri, 2017. 208 lk.
Priit Kruusi „Vaikne avangard”
Priit Kruus. Vaikne avangard. Eesti noorkirjanike rühmituste laine ja uue meedia kooslused: Erakkonnast ZA/UM-ini. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 44.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018. 170 lk.
Pille-Riin Larm
Mida tähendab „Koidula”?
Malle Salupere. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tänapäev, 2017. 568 lk.
Erkki Luuk
Üldiselt
Ferdinand de Saussure. Üldkeeleteaduse kursus. Tlk Tiit Kuuskmäe. (Avatud Eesti Raamat.) Tallinn: Varrak, 2017. 526 lk.
Jaan Ross
Doktoriväitekiri emotsioonidest eestikeelses kõnes
Kairi Tamuri. Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 39.) Tartu: University of Tartu Press, 2017. 238 lk.
Veenev väitekiri
Marju Lepajõe. Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel. (Dissertationes theologiae Universitatis Tartuensis 34.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 330 lk.
Lühidalt
Brita Melts, Mall Jõgi, Vivian Siirman
Lühidalt
Joosep Susi
Lihtne keeruline luule
Hasso Krull. Kandsime redelit kaasas. 40 luuletust. Tartu: Kaksikhammas, 2017
Maarja Vaino
Ei midagi vähemat kui maailma saatus
Mihkel Mutt. Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat. Tallinn: Fabian, 2017. 367 lk.
Arne Merilai
Kirjandus ja meediavahelisus
Kirjanduse intermeedialisus / Intermediality of literature. (Philologia Estonica Tallinnensis 2 (2017).) Peatoimetaja Reili Argus, toimetajad Luule Epner, Piret Viires. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2017. 171 lk.
Meeli Sedrik
Murdelugusid Ristilt ja Harju-Madiselt
Evi Juhkam. Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise. (Valimik murdetekste IX.) Tallinn: EKSA, 2017. 279 lk.
Peeter Sauter
Kõike saab näha võrdselt
Pille Õnnepalu. rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu. Tartu: Henrik, 2017. 175 lk.
Jaak Tomberg
Kirjeldamise, kehtestamise ja koormate kergendamise raskepärane töö
Andrus Org. Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 16.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 361 lk.
Mati Laur
Jälle midagi Baltikumi ja Saksamaa kultuurisuhetest
Baltisch-deutsche Kulturbeziehungen vom 16. bis 19. Jahrhundert. Medien – Institutionen – Akteure. 1. kd: Zwischen Reformation und Aufklärung (Akademiekonferenzen 28.) Koost Raivis Bičevskis, Jost Eickmeyer, Andris Levans, Anu Schaper, Björn Spiekermann, Inga Walter. Heidelberg: Universitätsverlag Winter, 2017. 508 lk.
Lembit Vaba
Sõnaraamat, mis pakub huvi keelesaarte uurijale
Sarmīte Balode, Ilga Jansone. Kalnienas izloksnes vārdnīca 1–2. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2017. 1. kd 648 lk, 2. kd 720 lk.
Eesti nimed Latgale perekonnanimistus
Ilmārs Mežs. Latviešu uzvārdi arhīvu materiālos. Latgale. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, 2017. 344 lk.
Leo Luks
Iseenda läppunud õhu käes
Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017. Koostanud Carolina Pihelgas. SA Kultuurileht, 2017. 371 lk.
Martin Ehala
Nõukogude lääne vaatenurk lääne nõukogude-uuringutele
Epp Annus. Soviet Postcolonial Studies. A View from the Western Borderlands. London–New York: Routledge, 2018. 281 lk.
Tanel Pern
Kultuuris on teoksil tähendus
Rein Raud. Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2017. 311 lk.
Maimu Berg
Sirgu, sirgu, Soome silda. Lydia Koidulat modifitseerides
Seppo Zetterberg. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Soome keelest tõlkinud Sirje Olesk. Tallinn: Varrak, 2017. 407 lk.
Kaisa Häkkinen
Eesti sõnavara samme ida ja lääne piiril
Sven-Erik Soosaar. Eesti keele kultuursõnavara arengujooni − eesti keel kui piirikeel. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 40.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 156 lk.
Mall Jõgi, Vivian Siirman, Brita Melts, Maria-Maren Linkgreim, Johanna Ross
Lühidalt
Tõlkes leitud, tõlkes kaduma läinud
Стратегии nеревода и государственный контроль. Translation Strategies and State Control. (Acta Slavica Estonica IX.) Труды по русской и славянской филологии. Литературоведение. Tartu: University of Tartu Press, 2017. 395 lk.
Elle-Mari Talivee
Serafima ja Hariton
Vahur Afanasjev. Serafima ja Bogdan. Tartu: Vemsa, 2017. 557 lk.
Marja Unt
Lugeja teekond ja kriitiku töö
Mudlum. Ümberjutustaja. Tartu: Elusamus, 2017. 302 lk.
Rein Veidemann
Ljubov Kisseljova magnum opus
Ljubov Kisseljova. Eesti-vene kultuuriruum. Vene keelest tõlkinud Malle Salupere, Mall Jõgi, Silvi Salupere. Tõlke redigeerija Silvi Salupere. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 376 lk.
Reili Argus
Uus, mahukam, põhjalikum ja tänapäevasem süntaksikäsitlus
Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt, Helle Metslang. (Eesti keele varamu III.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 923 lk.
Sven-Erik Soosaar
Mis keeles räägivad kondid ja potikillud?
Valter Lang. Läänemeresoome tulemised. (Muinasaja teadus 28.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 320 lk.
Andrei Hvostov
Armastades vabariiki, ja iseennast
Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood. Kahes köites. Koostajad Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Tallinn–Tartu: Tänapäev, Eesti Kirjandusmuuseum, 2018. 487 + 536 lk.
Daniele Monticelli
Kollektiivne identiteet teooria ja poliitika vahel
Martin Ehala. Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia. Tallinn: Künnimees, 2018. 223 lk.
Tõnis Parksepp
Süüta raamat
Rein Raud. Kell ja haamer. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2017. 425 lk.
Janika Kronberg
Üldnimi pekka, üksainus Lilja
Pekka Lilja. Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest. Koostanud P. Lilja, Mart Velsker. (Studia litteraria Estonica 19.) Tõlkinud Ene Kaaber, Andres Langemets, Margit Langemets, Heldur Niit, Ele Süvalep, Linda Uustalu, Eva Velsker jt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 374 lk.
Küllo Arjakas
Jaan Tõnissoni kirjad sõbrale ja mõttekaaslasele
Jaan Tõnissoni kirjad Oskar Kallasele 1891–1936. Tartu: Ilmamaa, 2018. 407 lk.
Enn Ernits
Tšuudid ja saamid
Hans-Hermann Bartens. Tschuden und andere Feinde in der saamischen Erzähltradition. (Folklore Fellow’s Communications 312.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2017. 183 lk.
Margit Tintso
Öös on (rohkem) asju
Carolina Pihelgas. Pimeduse pisiasjad. Kaksikhammas, 2017. 84 lk.
Berk Vaher
Kartmatuse aimdus
Aija Sakova. Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017. Tallinn: EKSA, 2017. 255 lk.
Elo-Hanna Seljamaa
Teistmoodi kalendripärimuse kogumik
Mall Hiiemäe. Virumaa kalendripärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu–Rakvere: EKM Teaduskirjastus, 2018. 282 lk.
Paul Kokla
Vägivaldsest pagulusest koju
Raimo Pullat. Tallinna arhiivi tagasitoomisest Saksamaalt. Tallinn: Estopol, 2018. 96 lk.
Renate Pajusalu
Väitekiri eesti keele omandamisest ja konstruktsioonidest
Mare Kitsnik. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018. 261 lk.
Rebekka Lotman
Võõras iseendale. Marie Heibergi kuristikud
Marie Heiberg. Õnnetäht. Uudis- ja mõistujutud. Tartu: Ilmamaa, 2017. 350 lk; Marie Heiberg. Rändaja tütarlaps. Tartu: Ilmamaa, 2017. 286 lk.
Andreas Kalkun
Seto pärimus ja muistsed slaavi jäljed Inimese Muuseumis
Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937–1938). (Seto Instituudi toimetised 2.) Koostanud ja toimetanud Tatiana Benfoughal, Olga Fišman, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut; Seto Instituut, 2017. 790 lk.
Ringvaade
Tiina Laansalu, Sven-Erik Soosaar
Kümme aastat Eesti Keele Instituudi soome-ugri seminare
Peeter Olesk
Suur peatükk indoeuropeistikat
In memoriam Vjatšeslav Vs. Ivanov (21. VIII 1929 – 7. X 2017)
KK 3/2018
Lühikroonika
Kaitstud doktoritööd
Kaitstud doktoritööd
Kaitstud doktoritööd
Kaitstud doktoritööd
KK 4/2018
Lühikroonika
KK 5/2018
Lühikroonika
KK 6/2018
Lühikroonika
Toomas Haug
Casus Mustelae nivalis
Endel Nirki mäletades (15. XII 1925 – 15. IV 2018)
KK 7/2018
Lühikroonika
Raimo Raag
Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut
Paul Laan 90
KK 8-9/2018
Lühikroonika
Jaan Kaplinski
Mälestades Hellar Grabbit
(22. IX 1929 – 28. VII 2018)
Pille Kippar
In memoriam Isidor Levin
(20. IX 1919 – 24. VII 2018)
Arvo Valton
Rahvusest – Mai Bereczkit mälestades
(27. II 1929 – 31. VII 2018)
KK 10/2018
Lühikroonika
KK 11/2018
Lühikroonika
Jaan Ross
Viini salvestised ja Berliini salvestised
KK 12/2018
Lühikroonika