Teemanumbri sünnist

Esimene saatesõna

Afekt, koloniaalsus, rahvuslus ja kultuuriuuringud

Teine saatesõna

Rahvusteadused kui iseenda mõtestamine

Kolmas saatesõna

Rahvuste tegemine

Humanitaarteaduslik vaade

Eestlasena olla ja töötada

Eestlaste oma ajalooteadus

Kas rahvusel on kohta lingvisti peas?

Emakeele Seltsi üliõpilasliikmed eestlust sõnastamas 1920-ndate alguses

Kas keele­poliitika uurimise keskmes peaks olema riik?

Kirjandusteadus ja rahvus – mõistus ja tunded

Kirjandus, teadus ja rahvus

Soomeugrilusest eesti rahvuspildis – kas jagatud emotsioon või hägune küsitavus?

Eesti etnograafia ja eesti rahvuslus

Sovetiseerimine kui eesti rahvusliku folkloristika konservant

Rahvuslikkus teiste silmades

Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses

Mõtelda on mõnus?

Sissevaateid Hando Runneli esseistikasse

Panema-verb ja selle grammatilised kasutused

Hernhuutlik usuliikumine – kas vennastekogudus või vennastekogu(d)?

Raamatutest ja lugemisest baltisaksa memuaristika valguses

Ahasveeruse tunnistus

Kirjanduslik palverännak kui eetiline kohustus Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse unes”

Kas vastata lühidalt või pikalt?

Avatud küsimuste vastused eesti suulises suhtluses

Mida teeb moora eesti keeles?

Varjatud muutused eesti keele prosoodilises struktuuris

Inglise luule ja draama baltisaksa retseptsioonist

Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu põhjal

Ado Grenzstein päevalehte püüdmas

Lehekülg XIX sajandi lõpu Eesti ajakirjandusest

Jumalasulase abielu ja antikatoliiklikud motiivid pastoritele pühendatud pulmaluules

Kas mehed ja naised tõlgivad tõepoolest erinevalt?

Aleksei Tolstoi jutustuse „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused” nelja eestinduse näitel

Igasugust saab vaadata ja imetleda

Vestlus Anna Verschikuga

Esimese öö õiguse stereotüübi leviku eellugu

Mõisnike ja talutüdrukute suhetest regilaulus ning valgustusajastu saksa kirjameeste teostes

Modernismi muutuv tähendus eesti kirjandus­kultuuris

Rekonstrueerimiskatse

Eituse väljendamise vormivalikutest XVII–XVIII sajandi põhjaeesti tekstides

Teoreetiline keele­teadus ja kvantitatiivsed meetodid

Pilk laste keeleomandamisele

Teoreetilistest alustest ja kvantitatiivsetest lähenemistest

Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia

Kuidas areneb eesti õppijakeel ja miks just nii – kas õppijakeelekorpus annab neile küsimustele vastused?

Loetelukatse ja nimeandmiskatse psühholingvistika meetodina

Eelised ja kitsaskohad

Kognitiivne keeleteadus arvude rägastikus

Statistika koht keelemudelis

Diskursuseanalüüsi muutuv suhe kvantifitseerimisega inglis- ja prantsuskeelses traditsioonis

Kvantitatiivne pööre – vana tüli uues kuues

Nimesiire ja selle käsitus eesti toponomastikas

Kaks kolleegi, üks huvi

Ülo Tedre (12. II 1928 – 9. III 2015). Heldur Niit (9. IX 1928 – 21. X 2010)

Säutsude ja piiksude taga tuleb näha lihast ja luust inimest

Vestlus Eda Kalmrega

des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid

Usutlus vendade Unduskitega

Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi

Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses

Eesti keel uues kuues

Eesti keele sõnaraamat 2018

Traumast romaanini

Salme Ekbaumi romaani „Ristitants” žanr, poeetika ja ajalooline ­kontekst

Linnusenimede Agelinde ja Kedipiv päritolust

roobas – muinasteede kirjeldaja

Mõnest kriminaalse taustaga (slängi)sõnast eesti (kirja)keeles: ment ja parask

„…ja surm pani elule punkti”

Pastor Hollmanni kõne Faehlmanni haual

Koidula kirjad

Ühe sündimata väljaande saatusest ja sisust

Sõna saavad endised peatoimetajad: Aksel Tamm, Mart Meri, Joel Sang

Filoloogia on läinud, rahvus on läinud – mis jääb alles?

Keel ja Kirjandus 60

„Valada saledasse stroofi...”

Kultuur või kõiksus?

Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia. Koostanud Marek Tamm. Gigantum humeris. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016

Seda ja teist

Kruusa Kalju. Ühe inimese elu (pooleli). Valitud luuletusi. Tallinn: Kirimiri, 2017. 208 lk.

Priit Kruusi „Vaikne avangard”

Priit Kruus. Vaikne avangard. Eesti noorkirjanike rühmituste laine ja uue meedia kooslused: Erakkonnast ZA/UM-ini. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 44.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018. 170 lk.

Mida tähendab „Koidula”?

Malle Salupere. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tänapäev, 2017. 568 lk.

Üldiselt

Ferdinand de Saussure. Üldkeeleteaduse kursus. Tlk Tiit Kuuskmäe. (Avatud Eesti Raamat.) Tallinn: Varrak, 2017. 526 lk.

Doktoriväitekiri emotsioonidest eestikeelses kõnes

Kairi Tamuri. Basic emotions in read Estonian speech: acoustic ana­lysis and modelling. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 39.) Tartu: University of Tartu Press, 2017. 238 lk.

Veenev väitekiri

Marju Lepajõe. Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel. (Dissertationes theologiae Universitatis Tartuensis 34.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 330 lk.

Lühidalt

Lühidalt

Lihtne keeruline luule

Hasso Krull. Kandsime redelit kaasas. 40 luuletust. Tartu: Kaksikhammas, 2017

Ei midagi vähemat kui maailma saatus

Mihkel Mutt. Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat. Tallinn: Fabian, 2017. 367 lk.

Kirjandus ja meediavahelisus

Kirjanduse intermeedialisus / Intermediality of literature. (Philologia Estonica Tallinnensis 2 (2017).) Peatoimetaja Reili Argus, toimetajad Luule Epner, Piret Viires. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2017. 171 lk.

Murdelugusid Ristilt ja Harju-Madiselt

Evi Juhkam. Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise. (Valimik murdetekste IX.) Tallinn: EKSA, 2017. 279 lk.

Kõike saab näha võrdselt

Pille Õnnepalu. rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu. Tartu: Henrik, 2017. 175 lk.

Kirjeldamise, kehtestamise ja koormate kergendamise raskepärane töö

Andrus Org. Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 16.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 361 lk.

Jälle midagi Baltikumi ja Saksamaa kultuurisuhetest

Baltisch-deutsche Kulturbeziehungen vom 16. bis 19. Jahrhundert. Medien – Institutionen – Akteure. 1. kd: Zwischen Reformation und Aufklärung (Akademiekonferenzen 28.) Koost Raivis Bičevskis, Jost Eickmeyer, Andris Levans, Anu Schaper, Björn Spiekermann, Inga Walter. Heidelberg: Universitätsverlag Winter, 2017. 508 lk.

Sõnaraamat, mis pakub huvi keelesaarte uurijale

Sarmīte Balode, Ilga Jansone. Kalnienas izloksnes vārdnīca 1–2. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2017. 1. kd 648 lk, 2. kd 720 lk.

Eesti nimed Latgale perekonnanimistus

Ilmārs Mežs. Latviešu uzvārdi arhīvu materiālos. Latgale. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, 2017. 344 lk.

Iseenda läppunud õhu käes

Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017. Koostanud Carolina Pihelgas. SA Kultuurileht, 2017. 371 lk.

Nõukogude lääne vaatenurk lääne nõukogude-uuringutele

Epp Annus. Soviet Postcolonial Studies. A View from the Western Borderlands. London–New York: Routledge, 2018. 281 lk.

Kultuuris on teoksil tähendus

Rein Raud. Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2017. 311 lk.

Sirgu, sirgu, Soome silda. Lydia Koidulat modifitseerides

Seppo Zetterberg. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Soome keelest tõlkinud Sirje Olesk. Tallinn: Varrak, 2017. 407 lk.

Eesti sõnavara samme ida ja lääne piiril

Sven-Erik Soosaar. Eesti keele kultuursõnavara arengujooni − eesti keel kui piirikeel. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 40.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 156 lk.

Lühidalt

Tõlkes leitud, tõlkes kaduma läinud

Стратегии nеревода и государственный контроль. Translation Strategies and State Control. (Acta Slavica Estonica IX.) Труды по русской и славянской филологии. Литературоведение. Tartu: University of Tartu Press, 2017. 395 lk.

Serafima ja Hariton

Vahur Afanasjev. Serafima ja Bogdan. Tartu: Vemsa, 2017. 557 lk.

Lugeja teekond ja kriitiku töö

Mudlum. Ümberjutustaja. Tartu: Elusamus, 2017. 302 lk.

Ljubov Kisseljova magnum opus

Ljubov Kisseljova. Eesti-vene kultuuriruum. Vene keelest tõlkinud Malle Salupere, Mall Jõgi, Silvi Salupere. Tõlke redigeerija Silvi Salupere. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 376 lk.

Uus, mahukam, põhjalikum ja tänapäevasem süntaksi­käsitlus

Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt, Helle Metslang. (Eesti keele varamu III.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 923 lk.

Mis keeles räägivad kondid ja potikillud?

Valter Lang. Läänemeresoome tulemised. (Muinasaja teadus 28.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 320 lk.

Armastades vabariiki, ja iseennast

Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood. Kahes köites. Koostajad Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Tallinn­–Tartu: Tänapäev, Eesti Kirjandusmuuseum, 2018. 487 + 536 lk.

Kollektiivne identiteet teooria ja poliitika vahel

Martin Ehala. Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia. Tallinn: Künnimees, 2018. 223 lk.

Süüta raamat

Rein Raud. Kell ja haamer. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2017. 425 lk.

Üldnimi pekka, üksainus Lilja

Pekka Lilja. Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest. Koostanud P. Lilja, Mart Velsker. (Studia litteraria Estonica 19.) Tõlkinud Ene Kaaber, Andres Langemets, Margit Langemets, Heldur Niit, Ele Süvalep, Linda Uustalu, Eva Velsker jt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 374 lk.

Jaan Tõnissoni kirjad sõbrale ja mõttekaaslasele

Jaan Tõnissoni kirjad Oskar Kallasele 1891–1936. Tartu: Ilmamaa, 2018. 407 lk.

Tšuudid ja saamid

Hans-Hermann Bartens. ­Tschuden und andere Feinde in der saamischen Erzähltradition. (Folklore Fellow’s Communications 312.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2017. 183 lk.

Öös on (rohkem) asju

Carolina Pihelgas. Pimeduse pisi­asjad. Kaksikhammas, 2017. 84 lk.

Kartmatuse aimdus

Aija Sakova. Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017. Tallinn: EKSA, 2017. 255 lk.

Teistmoodi kalendripärimuse kogumik

Mall Hiiemäe. Virumaa kalendripärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu–Rakvere: EKM Teaduskirjastus, 2018. 282 lk.

Vägivaldsest pagulusest koju

Raimo Pullat. Tallinna arhiivi tagasi­toomisest Saksamaalt. Tallinn: Estopol, 2018. 96 lk.

Väitekiri eesti keele omandamisest ja konstruktsioonidest

Mare Kitsnik. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Humanitaarteaduste dis­sertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018. 261 lk.

Võõras iseendale. Marie Heibergi kuristikud

Marie Heiberg. Õnnetäht. Uudis- ja mõistujutud. Tartu: Ilmamaa, 2017. 350 lk; Marie Heiberg. Rändaja tütarlaps. Tartu: Ilmamaa, 2017. 286 lk.

Seto pärimus ja muistsed slaavi jäljed Inimese Muuseumis

Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937–1938). (Seto Instituudi toimetised 2.) Koostanud ja toimetanud Tatiana Benfoughal, Olga Fišman, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut; Seto Instituut, 2017. 790 lk.

Kümme aastat Eesti Keele Instituudi soome-ugri seminare

Suur peatükk indoeuropeistikat

In memoriam Vjatšeslav Vs. Ivanov (21. VIII 1929 – 7. X 2017)

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Kaitstud doktoritööd

Kaitstud doktoritööd

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Lühikroonika

Lühikroonika

Casus Mustelae nivalis

Endel Nirki mäletades (15. XII 1925 – 15. IV 2018)

Lühikroonika

Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut

Paul Laan 90

Lühikroonika

Mälestades Hellar Grabbit

(22. IX 1929 – 28. VII 2018)

In memoriam Isidor Levin

(20. IX 1919 – 24. VII 2018)

Rahvusest – Mai Bereczkit mälestades

(27. II 1929 – 31. VII 2018)

Lühikroonika

Lühikroonika

Viini salvestised ja Berliini salvestised

Lühikroonika