Kristiina Ross

Teemanumbri sünnist

Esimene saatesõna

Epp Annus

Afekt, koloniaalsus, rahvuslus ja kultuuriuuringud

Teine saatesõna

Mari Sarv

Rahvusteadused kui iseenda mõtestamine

Kolmas saatesõna

Marek Tamm

Rahvuste tegemine

Humanitaarteaduslik vaade

Eneken Laanes

Eestlasena olla ja töötada

Anti Selart

Eestlaste oma ajalooteadus

Helle Metslang

Kas rahvusel on kohta lingvisti peas?

Karl Pajusalu

Emakeele Seltsi üliõpilasliikmed eestlust sõnastamas 1920-ndate alguses

Kadri Koreinik, Maarja Siiner, Kara Brown

Kas keele­poliitika uurimise keskmes peaks olema riik?

Märt Väljataga

Kirjandusteadus ja rahvus – mõistus ja tunded

Tiit Hennoste

Kirjandus, teadus ja rahvus

Madis Arukask

Soomeugrilusest eesti rahvuspildis – kas jagatud emotsioon või hägune küsitavus?

Indrek Jääts, Marleen Metslaid

Eesti etnograafia ja eesti rahvuslus

Liina Saarlo

Sovetiseerimine kui eesti rahvusliku folkloristika konservant

Elo-Hanna Seljamaa

Rahvuslikkus teiste silmades

Leo Luks

Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses

Kairit Tomson

Panema-verb ja selle grammatilised kasutused

Andres Andresen

Hernhuutlik usuliikumine – kas vennastekogudus või vennastekogu(d)?

Reet Bender

Raamatutest ja lugemisest baltisaksa memuaristika valguses

Aija Sakova

Ahasveeruse tunnistus

Kirjanduslik palverännak kui eetiline kohustus Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse unes”

Andra Rumm

Kas vastata lühidalt või pikalt?

Avatud küsimuste vastused eesti suulises suhtluses

Külli Prillop

Mida teeb moora eesti keeles?

Kairit Kaur

Inglise luule ja draama baltisaksa retseptsioonist

Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu põhjal

Anu Pallas

Ado Grenzstein päevalehte püüdmas

Lehekülg XIX sajandi lõpu Eesti ajakirjandusest

Katre Kaju

Jumalasulase abielu ja antikatoliiklikud motiivid pastoritele pühendatud pulmaluules

Külli Prillop

Varjatud muutused eesti keele prosoodilises struktuuris

Sirje Kupp-Sazonov

Kas mehed ja naised tõlgivad tõepoolest erinevalt?

Aleksei Tolstoi jutustuse „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused” nelja eestinduse näitel

Maria-Maren Linkgreim

Igasugust saab vaadata ja imetleda

Vestlus Anna Verschikuga

Merili Metsvahi

Esimese öö õiguse stereotüübi leviku eellugu

Mõisnike ja talutüdrukute suhetest regilaulus ning valgustusajastu saksa kirjameeste teostes

Indrek Ojam

Modernismi muutuv tähendus eesti kirjandus­kultuuris

Rekonstrueerimiskatse

Liina Pärismaa

Eituse väljendamise vormivalikutest XVII–XVIII sajandi põhjaeesti tekstides

Ann Veismann, Jane Klavan, Haldur Õim

Teoreetiline keele­teadus ja kvantitatiivsed meetodid

Virve-Anneli Vihman

Pilk laste keeleomandamisele

Teoreetilistest alustest ja kvantitatiivsetest lähenemistest

Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik

Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia

Mare Kitsnik

Kuidas areneb eesti õppijakeel ja miks just nii – kas õppijakeelekorpus annab neile küsimustele vastused?

Mari Uusküla

Loetelukatse ja nimeandmiskatse psühholingvistika meetodina

Eelised ja kitsaskohad

Jane Klavan

Kognitiivne keeleteadus arvude rägastikus

Heiki-Jaan Kaalep

Statistika koht keelemudelis

Marge Käsper, Raili Marling

Diskursuseanalüüsi muutuv suhe kvantifitseerimisega inglis- ja prantsuskeelses traditsioonis

Mari Aigro

Kvantitatiivne pööre – vana tüli uues kuues

Tiina Laansalu

Nimesiire ja selle käsitus eesti toponomastikas

Peeter Olesk

Kaks kolleegi, üks huvi

Ülo Tedre (12. II 1928 – 9. III 2015). Heldur Niit (9. IX 1928 – 21. X 2010)

Vivian Siirman

Säutsude ja piiksude taga tuleb näha lihast ja luust inimest

Vestlus Eda Kalmrega

Leo Luks

Mõtelda on mõnus?

Sissevaateid Hando Runneli esseistikasse

Carl Eric Simmul

des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid

Aare Pilv

Usutlus vendade Unduskitega

Daniele Monticelli, Piret Peiker, Krista Mits

Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi

Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses

Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo, Tiia Valdre, Piret Voll

Eesti keel uues kuues

Eesti keele sõnaraamat 2018

Maarja Hollo

Traumast romaanini

Salme Ekbaumi romaani „Ristitants” žanr, poeetika ja ajalooline ­kontekst

Enn Ernits

Linnusenimede Agelinde ja Kedipiv päritolust

Lembit Vaba

roobas – muinasteede kirjeldaja

Tõnu Tender

Mõnest kriminaalse taustaga (slängi)sõnast eesti (kirja)keeles: ment ja parask

Kristi Metste

„…ja surm pani elule punkti”

Pastor Hollmanni kõne Faehlmanni haual

Sirje Olesk

Koidula kirjad

Ühe sündimata väljaande saatusest ja sisust

Aksel Tamm, Mart Meri, Joel Sang

Sõna saavad endised peatoimetajad: Aksel Tamm, Mart Meri, Joel Sang

Johanna Ross

Filoloogia on läinud, rahvus on läinud – mis jääb alles?

Keel ja Kirjandus 60

Joel Sang

„Valada saledasse stroofi...”

Tiina Kirss

Kultuur või kõiksus?

Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia. Koostanud Marek Tamm. Gigantum humeris. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016

Mart Velsker

Seda ja teist

Kruusa Kalju. Ühe inimese elu (pooleli). Valitud luuletusi. Tallinn: Kirimiri, 2017. 208 lk.

Pille-Riin Larm

Mida tähendab „Koidula”?

Malle Salupere. Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel. Tänapäev, 2017. 568 lk.

Erkki Luuk

Üldiselt

Ferdinand de Saussure. Üldkeeleteaduse kursus. Tlk Tiit Kuuskmäe. (Avatud Eesti Raamat.) Tallinn: Varrak, 2017. 526 lk.

Jaan Ross

Doktoriväitekiri emotsioonidest eestikeelses kõnes

Kairi Tamuri. Basic emotions in read Estonian speech: acoustic ana­lysis and modelling. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 39.) Tartu: University of Tartu Press, 2017. 238 lk.

Brita Melts, Mall Jõgi, Vivian Siirman

Lühidalt

Joosep Susi

Lihtne keeruline luule

Hasso Krull. Kandsime redelit kaasas. 40 luuletust. Tartu: Kaksikhammas, 2017

Maarja Vaino

Ei midagi vähemat kui maailma saatus

Mihkel Mutt. Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat. Tallinn: Fabian, 2017. 367 lk.

Arne Merilai

Kirjandus ja meediavahelisus

Kirjanduse intermeedialisus / Intermediality of literature. (Philologia Estonica Tallinnensis 2 (2017).) Peatoimetaja Reili Argus, toimetajad Luule Epner, Piret Viires. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2017. 171 lk.

Meeli Sedrik

Murdelugusid Ristilt ja Harju-Madiselt

Evi Juhkam. Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise. (Valimik murdetekste IX.) Tallinn: EKSA, 2017. 279 lk.

Peeter Sauter

Kõike saab näha võrdselt

Pille Õnnepalu. rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu. Tartu: Henrik, 2017. 175 lk.

Jaak Tomberg

Kirjeldamise, kehtestamise ja koormate kergendamise raskepärane töö

Andrus Org. Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 16.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 361 lk.

Mati Laur

Jälle midagi Baltikumi ja Saksamaa kultuurisuhetest

Baltisch-deutsche Kulturbeziehungen vom 16. bis 19. Jahrhundert. Medien – Institutionen – Akteure. 1. kd: Zwischen Reformation und Aufklärung (Akademiekonferenzen 28.) Koost Raivis Bičevskis, Jost Eickmeyer, Andris Levans, Anu Schaper, Björn Spiekermann, Inga Walter. Heidelberg: Universitätsverlag Winter, 2017. 508 lk.

Lembit Vaba

Sõnaraamat, mis pakub huvi keelesaarte uurijale

Sarmīte Balode, Ilga Jansone. Kalnienas izloksnes vārdnīca 1–2. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2017. 1. kd 648 lk, 2. kd 720 lk.

Leo Luks

Iseenda läppunud õhu käes

Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017. Koostanud Carolina Pihelgas. SA Kultuurileht, 2017. 371 lk.

Martin Ehala

Nõukogude lääne vaatenurk lääne nõukogude-uuringutele

Epp Annus. Soviet Postcolonial Studies. A View from the Western Borderlands. London–New York: Routledge, 2018. 281 lk.

Tanel Pern

Kultuuris on teoksil tähendus

Rein Raud. Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2017. 311 lk.

Maimu Berg

Sirgu, sirgu, Soome silda. Lydia Koidulat modifitseerides

Seppo Zetterberg. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Soome keelest tõlkinud Sirje Olesk. Tallinn: Varrak, 2017. 407 lk.

Kaisa Häkkinen

Eesti sõnavara samme ida ja lääne piiril

Sven-Erik Soosaar. Eesti keele kultuursõnavara arengujooni − eesti keel kui piirikeel. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 40.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 156 lk.

Mall Jõgi, Vivian Siirman, Brita Melts, Maria-Maren Linkgreim, Johanna Ross

Lühidalt

Elle-Mari Talivee

Serafima ja Hariton

Vahur Afanasjev. Serafima ja Bogdan. Tartu: Vemsa, 2017. 557 lk.

Marja Unt

Lugeja teekond ja kriitiku töö

Mudlum. Ümberjutustaja. Tartu: Elusamus, 2017. 302 lk.

Rein Veidemann

Ljubov Kisseljova magnum opus

Ljubov Kisseljova. Eesti-vene kultuuriruum. Vene keelest tõlkinud Malle Salupere, Mall Jõgi, Silvi Salupere. Tõlke redigeerija Silvi Salupere. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 376 lk.

Kristiina Ross

Veenev väitekiri

Marju Lepajõe. Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel. (Dissertationes theologiae Universitatis Tartuensis 34.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 330 lk.

Reili Argus

Uus, mahukam, põhjalikum ja tänapäevasem süntaksi­käsitlus

Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt, Helle Metslang. (Eesti keele varamu III.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 923 lk.

Sven-Erik Soosaar

Mis keeles räägivad kondid ja potikillud?

Valter Lang. Läänemeresoome tulemised. (Muinasaja teadus 28.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 320 lk.

Andrei Hvostov

Armastades vabariiki, ja iseennast

Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood. Kahes köites. Koostajad Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Tallinn­–Tartu: Tänapäev, Eesti Kirjandusmuuseum, 2018. 487 + 536 lk.

Daniele Monticelli

Kollektiivne identiteet teooria ja poliitika vahel

Martin Ehala. Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia. Tallinn: Künnimees, 2018. 223 lk.

Tõnis Parksepp

Süüta raamat

Rein Raud. Kell ja haamer. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2017. 425 lk.

Janika Kronberg

Üldnimi pekka, üksainus Lilja

Pekka Lilja. Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest. Koostanud P. Lilja, Mart Velsker. (Studia litteraria Estonica 19.) Tõlkinud Ene Kaaber, Andres Langemets, Margit Langemets, Heldur Niit, Ele Süvalep, Linda Uustalu, Eva Velsker jt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 374 lk.

Küllo Arjakas

Jaan Tõnissoni kirjad sõbrale ja mõttekaaslasele

Jaan Tõnissoni kirjad Oskar Kallasele 1891–1936. Tartu: Ilmamaa, 2018. 407 lk.

Enn Ernits

Tšuudid ja saamid

Hans-Hermann Bartens. ­Tschuden und andere Feinde in der saamischen Erzähltradition. (Folklore Fellow’s Communications 312.) Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2017. 183 lk.

Margit Tintso

Öös on (rohkem) asju

Carolina Pihelgas. Pimeduse pisi­asjad. Kaksikhammas, 2017. 84 lk.

Berk Vaher

Kartmatuse aimdus

Aija Sakova. Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017. Tallinn: EKSA, 2017. 255 lk.

Mall Jõgi

Tõlkes leitud, tõlkes kaduma läinud

Стратегии nеревода и государственный контроль. Translation Strategies and State Control. (Acta Slavica Estonica IX.) Труды по русской и славянской филологии. Литературоведение. Tartu: University of Tartu Press, 2017. 395 lk.

Elo-Hanna Seljamaa

Teistmoodi kalendripärimuse kogumik

Mall Hiiemäe. Virumaa kalendripärimus. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu–Rakvere: EKM Teaduskirjastus, 2018. 282 lk.

Paul Kokla

Vägivaldsest pagulusest koju

Raimo Pullat. Tallinna arhiivi tagasi­toomisest Saksamaalt. Tallinn: Estopol, 2018. 96 lk.

Renate Pajusalu

Väitekiri eesti keele omandamisest ja konstruktsioonidest

Mare Kitsnik. Iga asi omal ajal: eesti keele B1- ja B2-taseme verbikonstruktsioonid keeleoskuse arengu näitajana. (Humanitaarteaduste dis­sertatsioonid 43.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018. 261 lk.

Mart Velsker

Priit Kruusi „Vaikne avangard”

Priit Kruus. Vaikne avangard. Eesti noorkirjanike rühmituste laine ja uue meedia kooslused: Erakkonnast ZA/UM-ini. (Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 44.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018. 170 lk.

Rebekka Lotman

Võõras iseendale. Marie Heibergi kuristikud

Marie Heiberg. Õnnetäht. Uudis- ja mõistujutud. Tartu: Ilmamaa, 2017. 350 lk; Marie Heiberg. Rändaja tütarlaps. Tartu: Ilmamaa, 2017. 286 lk.

Andreas Kalkun

Seto pärimus ja muistsed slaavi jäljed Inimese Muuseumis

Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse: Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937–1938). (Seto Instituudi toimetised 2.) Koostanud ja toimetanud Tatiana Benfoughal, Olga Fišman, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut; Seto Instituut, 2017. 790 lk.

Lembit Vaba

Eesti nimed Latgale perekonnanimistus

Ilmārs Mežs. Latviešu uzvārdi arhīvu materiālos. Latgale. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, 2017. 344 lk.

Johanna Ross, Brita Melts, Mall Jõgi, Vivian Siirman, Janika Kronberg

Lühidalt

Tiina Laansalu, Sven-Erik Soosaar

Kümme aastat Eesti Keele Instituudi soome-ugri seminare

Peeter Olesk

Suur peatükk indoeuropeistikat

In memoriam Vjatšeslav Vs. Ivanov (21. VIII 1929 – 7. X 2017)

KK 3/2018

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

KK 4/2018

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

KK 5/2018

Lühikroonika

KK 6/2018

Lühikroonika

Toomas Haug

Casus Mustelae nivalis

Endel Nirki mäletades (15. XII 1925 – 15. IV 2018)

KK 7/2018

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Raimo Raag

Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut

Paul Laan 90

Kaitstud doktoritööd

KK 8-9/2018

Lühikroonika

Jaan Kaplinski

Mälestades Hellar Grabbit

(22. IX 1929 – 28. VII 2018)

Pille Kippar

In memoriam Isidor Levin

(20. IX 1919 – 24. VII 2018)

Arvo Valton

Rahvusest – Mai Bereczkit mälestades

(27. II 1929 – 31. VII 2018)

KK 10/2018

Lühikroonika

KK 11/2018

Lühikroonika

Jaan Ross

Viini salvestised ja Berliini salvestised

KK 12/2018

Lühikroonika