Ferdinandi mantlipärijad

Saatesõna

Mitmekeelsus, keelekontaktid ja keeleline teadlikkus

Eesti keelest pikas perspektiivis

Keele- ja identiteedi­poliitiline analüüs

Tõde, identiteet ja moraalne absoluut

Eesti keele kui teise keele õppimine: kas raske töö või kerge lõbu?

Meie ja teie eesti kirjakeel

Tõde ja tõed humanitaarias

Sissejuhatus

Mõlgutusi tõest eesti keelekirjelduses

Ideoloogia ei ole ainus, mis inimese kogemust loob

Vestlus Epp Annusega

Tõlkimisest Euroopa Liidu institutsioonides

Eesti kirjandusest Euroopas

Minu eesti luule tõlkespetsiifika

Igapäevase nähtuse taastootmine

2017. ja 2018. aasta kriitikaülevaade

Jumala jälgedel

Peko lahkumine

Tõlkekriitik Olev Jõgi

Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal

Eesti keele verbide semantilisest liigitamisest

Eesti soneti mustrid 1881–2015

Sagedus, värsimõõt, riimiskeemid, autorid

Eesti looduslikud pühapaigad suulises ja kirjalikus kultuuris „Kalevipoja” näitel

Eesti laste kõne II

Vokaalide akustiline analüüs

Mere kujutamine Mari Saadi romaanis „Lasnamäe lunastaja”

Uuspaganlik Vanapagan

August Kitzbergi „Maimu” kui ajalooline romaan ja mütograafiline essee

Kaks teerajajat ja õpetajat

Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel

Täitumata unistused

Eesti ajakirjanduse ajaloo kirjutamise ajaloo konspekt

Kohanimed XVII–XIX sajandi hauatähistel

Maakodu Eesti NSV-s

Kultuurilised kujutelmad ja argised asjad

Kolhoosifolkloori kogumine ja uurimine varajases Eesti NSV-s

Verbaalse ja visuaalse dialoog

Sissejuhatus lüürilise luule ja foto vastastikmõjusse

Palatalisatsioonist ühesilbilistes i-tüvelistes pika vokaaliga sõnades

Roos närtsis, sest vaas oli tühi

Posthumanistliku teatriteksti võimalikkusest

Mis mängu ta mängib?

Tähelepanekuid Mati Undi hilisemast loomingust

Veel „Agenda Parva” keelest

XX sajandi tõdedest XXI sajandi tõejärgsuseni

Humanitaaria vastutus

Olukorraline teadmine tõejärgsel ajastul

Tõde teaduses, humanitaarteaduses, filoloogias

sive Paradigma veritatis more geometrico demonstratum

Kognitiivne autonoomia – kas hääbuv ideaal?

Teadlase moraalsed valikud kultuurimälu loomisel

Tõe-line füüsika ja tõeline füüsika

Filoloogia, filosoofia ja tõde

Laulik tekstikesksetes regilaulu-uurimustes

Muna on / ei ole targem kui kana

Vastuolulised vanasõnad

Hispaania kuvand eesti reisikirjades

Teekond Tuglaseni ja Tuglasest tänapäeva

Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust I

Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust II

Tartu koolinoorte vastupanu venestamispoliitikale XX sajandi alguses

Kodutus kodus

Sissevaade Peeter Sauteri loomingusse

„Oma lausete täpset sidumist pole ta endale mureks võtnud”

Komplekssete interrogatiiv-relatiivadverbide kasutusdünaamika

Soome dramaturgia Nõukogude Eesti teatrilaval

Sina-kõnetlused Tõnu Õnnepalu, Ülo Mattheuse ja Jaan Kaplinski teostes

Käänuline teekond kirjanduses

Vestlus Leena Kurvet-­Käosaarega

Naljad kirikutegelastest Eestis ja Valgevenes XIX–XXI sajandil

Transgressiivne Kivisildnik – 2019. aasta seisuga, olulist

Ottessoni Roosi vanamesi jutud

Siberi eestlaste muinasjutud Eesti Rahvaluule Arhiivis

Kuraator muuseumis ja näitusesaalis

Mõistest, ametist ja rollist

Üks lõpuni viidud etümoloogia: kasima ja kasin

kuppama ja kupatama

Trips, traps, trull, sina oled kull

Eestlase Lurichi maailm

Kõne Georg Lurichi kuju avamisel

Pilk eesti kirjakeele korraldamise sajandile ja tänapäevale

Kirjakeele väärtus: muutumine ja püsimine

Suured ja väikesed arvud

Kuidas nendega ja nendeta toime tulla

Kuidas luuletada keelest?

Keele maitsest. Luuleantoloogia. Koostaja Mart Velsker. Idee autor ja kaaskoostaja Tõnu Tender. Tallinn: EKSA, 2018. 463 lk.

Prantsuse vaimu ilmumine rahvale

Kaia Sisask. Noor-Eesti ja prantsuse vaim. (Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora.) Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018. 180 lk.

Tervitused keeleverest

Tõnis Vilu. Libavere. Mõned üksikud luuletused. Häämaa, 2018. 67 lk.

Statistikaga värsse mõõtmas

Mihhail Lotman, Maria-Kristiina Lotman. Eesti silbilis-rõhulise rütmika jooni: neliktrohheus ja -jamb 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. [Tallinn]: EKSA, 2018. 508 lk.

Tegelikult palju cool’im ehk võimendamise ja tasalülitamise dünaamikast

Maarja Kangro. Minu auhinnad. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2018

Mälestusväärne Karl Konstantin

Kröits ehk Risti­kivi. Mälestusi ja vestlusi. Koostanud ja kommenteerinud Janika Kronberg ja Brita Melts. Tallinn: EKSA, 2018

Andekuse mitu nägu

Halliki Põlda. Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 48.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2018

Sisukas monograafia Õpetatud Eesti Seltsi ajaloost

Kersti Taal. Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu. Tallinn: Argo, 2018

Vahel võivad Vaheri varjamisvormid kurnavaks kujuneda

Berk Vaher. Silmanurga taga. Tartu: Elusamus, 2018. 54 lk.

Leiutlev, mänguline ja eneseteadlik

Rebekka Lotman. Eesti sonett. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 462 lk.

Kuninglikud kaelkirjakud ja hingevõlgade koputav tuhk

Eeva Park. Minu kuninglikud kaelkirjakud. (Kirjanikud omavahel.) Tallinn: Hea Lugu, 2018. 157 lk; Maimu Berg. Meie hingede võlad. (Kirjanikud omavahel.) Tallinn: Hea Lugu, 2018. 223 lk.

Lühidalt

Madam Verhovenskaja keeletundlik vastuhakk unustamisele

Tiina Kirss. Sõel. Käsitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid. Koostanud Aija Sakova. Tallinn: EKSA, 2018. 587 lk.

Nõrga tugeva poeedi misogüünne hingetõmbepaus

Kärt Hellerma. Medusa juuksed. Artikleid, esseid, arvustusi, ettekandeid, intervjuusid, mõtisklusi 1988–2018. Tallinn: EKSA, 2018. 566 lk.

Juhani Salokannel ja eesti kirjandus

Juhani Salokannel. Noore Eesti südametunnistus. Rahvuskirjanik A. H. Tammsaare. Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: EKSA, 2019. 288 lk.

Urve Karuks, Lilithi järelkäija

Urve Karuks. Kogutud luuletused. Koostanud Sirje Kiin. Tallinn: EKSA, 2019

Hea sõna võidab võõra väe

Reet Hendrikson. Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 42. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 251 lk.

Raamat, mis lähetab lugeja Lumivalgukesena laia lugude laande

Maailma kõige ilusam naine. Lumivalgukeste lood. (Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 10.) Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Urmas Sutrop

Uuesti kokku korjatud ja raamatuks muutunud sõsara sõrmeluud

Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes. Koostanud ja ümber jutustanud Merili Metsvahi. Illustreerinud Britt Samoson. Tallinn: Kirjastus Hunt, 2018. 230 lk.

Lühidalt

Lühidalt

Jõerüüdi osastav kääne

Jaak Jõerüüt. Elu lehekülgi lehitsetakse kiiresti. Novellid ja lühi­romaan. Tallinn: EKSA, 2017. 239 lk.

Kogutud Amadeus

Raimond Kolk. Peo pääl elu hõpõ. Luulõtusõ. Luuletused. Kogunud ja koostanud Õnne Kepp, toimetanud Õnne Kepp ja Tiia Allas. Võru: Võru Instituut, 2018. 400 lk.

Lühidalt

Kontvõõrana vanas eesti pulmas

Vanaaja pulm. Valitud tekste ja pilte 16. sajandi keskpaigast 19. aasta­saja viimase veerandini. Kokku seadnud Ants Hein. Tallinn: Tänapäev, 2018. 423 lk.

Veel üks Tuhkatriinu lugu

Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatu­kogu 1918–2018. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2018. 333 lk.

„Verlaine’i revolvri” poeetikast ja retoorikast

Kristjan Haljak. Verlaine’i revolver. Tallinn: Tuum, 2018. 96 lk.

Igavene suvi

Tõnu Õnnepalu. Pariis (Kaks­kümmend viis aastat hiljem). Tallinn: EKSA, 2019. 173 lk.

Ballettmeistri säärepaelad

Urmas Vadi. Ballettmeister. Loomingu Raamatukogu, nr 6–9. Tallinn: SA Kultuurileht, 2019

„Kes end on teinud vaimselt tugevaks, see püsib aja mühisevais tõmbtuulis”

Henrik Visnapuu. Millal sünnib inimene. (Eesti mõttelugu 139.) Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2018

Õrn, habras, kaitsetu mässaja (iseenese) vastu

Margit Lõhmus. Sterne. Jutud 2002–2019. (Värske raamat 23.) Tallinn: Kultuurileht, 2019. 110 lk.

Baltisaksa kirjakultuuri poliitilised ­dimensioonid

Politische Dimensionen der deutsch­baltischen literarischen Kultur. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission 22.) Koostanud Liina Lukas, Michael Schwidtal, Jaan Undusk. Münster: LIT Verlag, 2018. 350 lk.

Vepsa rahvuseepost originaalis ja mitmes tõlkes lugedes

Küsilausete funktsioonidest eesti argivestluses

Kirsi Laanesoo. Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestluses. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 33.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 176 lk.

Lühikroonika

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Lühikroonika

Lühikroonika

Uusi laekumisi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Ellen Uuspõldu mälestades (19. IV 1927 – 7. VII 2019)

Lühikroonika

Enam kui leivatöö

Väino Klaus 70

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Aruandeid

Variation in Folklore and Language. Toimetanud Piret Voolaid, Saša Babič. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2019

Lühikroonika

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd