Helen Türk, Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Ellen Niit

Diftongidest ja triftongidest eesti keeles Kihnu vokaalisüsteemi näitel

Ljubov Kisseljova

Baltisakslase romaan

Teos ja autor

Heiki-Jaan Kaalep

Kas Google on ühe- või kahesilbiline sõna?

Liina Lukas

Herder keelest ja kirjandusest

Balti kirjakultuuri sümpoosioni järelkaja

Antoine Chalvin

Eesti prantsuskeelsetes reisikirjades

Algusaegadest 1990. aastani

Mirjam Ruutma, Aki-Juhani Kyröläinen, Maarja-Liisa Pilvik, Kristel Uiboaed

Ambipositsioonide morfosüntaktilise varieerumise kirjeldusi kvantitatiivsete profiilide abil

Ene-Reet Soovik

Kaplinski kaugused

Maarja Vaino

Psühhoanalüütiline Unt

Siim Antso, Kadri Koreinik, Karl Pajusalu

Eesti kohamurrete olukord viimase rahvaloenduse peeglis

Rebekka Lotman

Eksiilis ja varjus

Sonettide kuningas August Pihlak

Helle Metslang

Pikad jäljed eesti keeleteaduses

Kiriusutelu Mati Ereltiga

Cornelius Hasselblatt

Kirjandusvälja toimimisviisist Jaan Krossi saksa retseptsiooni näitel

Allan Puur, Leen Rahnu, Jaak Valge

Eesti keel sisserändetuules (I)

Demograafiline tagasivaade 1989–2011 ja edasipilk

Indrek Ojam, Jaak Tomberg

Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas

Jan Kaus

Uue aastatuhande romaanivõistlused: arvestatav hüppelaud

Reet Hiiemäe

Teispoolsuskujutelmad pärimustekstides

Teekond sündmusest tekstiks

Allan Puur, Leen Rahnu, Jaak Valge

Eesti keel sisserändetuules (II)

Demograafiline tagasivaade 1989–2011 ja edasipilk

Maire Raadik

Ajaloosündmuste algustäht

Tagasivaade

Kristiina Ross

Boheemlasliku töömeetodiga filoloog

Udo Uibo 60

Leo Luks

Paljas elu laagrimälestustes ja Jaan Oksa proosaloomingus

Maarja-Liisa Pilvik

Olema + Vmine konstruktsioonid eesti murretes

Anneli Kõvamees

Johannes Barbaruse Venemaa

Ühe reisikirja juhtum

Vilve Asmer

Kogumistööst Eesti Kultuuriloolises Arhiivis

Arne Merilai

Kaval-Ain ja Vanapagan

Nooruse kihermeid I

Ljubov Kisseljova

Kroonupatriotism või rahvuslik mõtlemine?

Friedrich Nikolai Russowi ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Krimmi sõja ainelised teosed

Geda Paulsen

Perifeersest kausatiivsusest

Eve Annuk

Haigused ja igatsused

Lilli Suburgi käänuline tee

Joel Sang

Laguneb? Ei lagune?

Martin Ehala

Refiloloogia ja selle kolm komponenti

Tiit Hennoste

Filoloogia vabastamine Exceli käest

Kubofuturistliku uusfiloloogia programm

Mati Hint

Mõõtmised ei loo teooriat

Ülo Valk

Koost lagunev või uuenev folkloristika?

Filoloogilisi vaateid

Kristiina Ross

Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked

Arne Merilai

Deiktiline lähilugemine

Märt Väljataga

Ajast ja arust ehk tempusest ja teadvusest eesti komplementlauses

Eva Velsker, Mart Velsker

Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse

Marek Tamm

Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast

Irina Belobrovtseva

Marie Under – Juri Živago luuletuste eestindaja

Kairit Kaur

Üks reis, kaks päevikut

Anna Sophie ja Gustav Adolf Stackelbergi Euroopa-reisist 1797–1799

Taavi Pae, Madli-Johanna Maidla, Erki Tammiksaar

Vallanimede küsimus 1930. aastate vallareformis

Neeme Lopp

Antihumanism ilma reservita

Nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules

Linnar Priimägi

FILOLOOGIA, MIDA ENAM POLE

Janek Kraavi

Transgressiivse kirjanduse poeetikast I

Näiteid eesti nüüdiskirjandusest

Andra Rumm

Avatud küsimused suulises argivestluses

Anu Korb

Kirjad rahvuskaaslastelt Siberist

Side Eestiga ja välitööde jätk

Hasso Krull

Oskar Looritsa perspektivism

Martin Ehala, Kadri Koreinik

Eesti keele oskus ja kasutus teise keelena

Lisandusi rahvaloenduse andmetele

Janek Kraavi

Transgressiivse kirjanduse poeetikast II

Juhtumikäsitlus: Kaur Kenderi „Untitled 12”

Iris Metsmägi

Kaks nooremat laensõna

Mati Rahu

Mida teha suremusega?

Lembit Vaba

Mis hullumeelne idee – etümologiseerida taimenimesid!

adru (Fucus vesiculosus)

Elle-Mari Talivee, Anneli Mihkelev

Friedebert Tuglase sõnavõtt läti kirjanike päeval Riias Läti Seltsi saalis 31. mail 1940

Maarja Vaino

Shakespeare ei kirjutanud „Tõde ja õigust”

„Tõde ja õigus” 90

Rein Veidemann

Kirjavahetuste kaduv maailm

Joel Sang

Keelte kodustamisest

Johanna Ross

Silmaringikonverentsid – interdistsiplinaarsuse võlu ja valu

Neeme Näripä

Paar sõna empaatiast

Märt Väljataga

Kui sõna oli ekslik

Lembit Vaba

Laineid lööva „vea” juured

Presidendikanpaania ja selle taust

Janika Kronberg

Vanavarast ja vanakraamist, välitöödest ja kultuuriloolise materjali kogumisest

Kaarina Rein

Ladina keele õppimisest teoloogias praktilisest küljest

Piret Viires

Eesti filoloogia on elus

Inna Jürjo, Lea Kõiv, Janet Laidla, Mati Laur, Anu Mänd, Aivar Põldvee, Anti Selart

HELME LANGEMINE

Küllike Kaplinski

See Lindenes – 40 aastat hiljem

Eve Annuk

Mari Saat valguses ja varjus

Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5. Koostanud Piret Viires ja Virve Sarapik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 167 lk.

Andrus Org

Kausitäis (õppe)kirjandust

Jan Kaus. 20. sajandi kirjandus. Maurus, 2015. 175 lk; Jan Kaus. Uuem kirjandus. Maurus, 2015. 192 lk.

Lembit Vaba

Tuulte ja tormide raamat

Benita Laumane. Vēju un vētru grāmata. Dabas parādību nosaukumi latviešu valodā II. Liepājas Universitāte, 2015. 431 lk.

Tiit Hennoste

Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid””, dekadentsiajastu loid luule

Marie Underi „Sonetid”. Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga. Koostanud Hasso Krull ja Carolina Pihelgas. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 67 lk.

Joel Sang

Nõnda kõneles Kivisildnik

(:)kivisildnik. See õige luuleõpik. Saarde-Pärnu: Ji, 2015. 326 lk.

Silvi Salupere

Kui sõna oli tegu

Kirjandus kui selline. Valik vene vormikoolkonna tekste. Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga. Gigantum Humeris. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 392 lk.

Mare Kalda

Üle aia vaatamise sügav sisu

Kristi Salve. Üleaedsed. Toimetanud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask. Eesti mõttelugu 126. Ilmamaa, 2015. 568 lk.

Anne Lill

Ladina keele õppimisest teoloogias

Kaarina Rein. Lingua Latina in theologia. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 247 lk.

Sirje Olesk

Isiklik... liiga isiklik?

Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970. Koostanud Kristi Metste ja Eve Annuk. Varrak, Eesti Kirjandusmuuseum, 2015. 303 lk; Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile. Koostanud Kairi Tilga. Hea Lugu, 2015. 256 lk

Ivika Hein

Kriitiline pilk õppekirjanduse põhižanrile post-postmodernistlikus kirjandushariduses

Märt Väljataga. Kirjandus ja selle liigid. Gümnaasiumiõpik. Maurus, 2015. 163 lk.

Art Leete

Komide mütoloogiline üllatus

Piret Lotman

Küünlavalgel kirjutatud sõnad trükivalguses

Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 548 lk.

Paavo Matsin

Kroksimaailma lõpp

Armin Kõomägi. Lui Vutoon. Tuum, 2015. 286 lk.

Aivar Põldvee

Russwurmist ja „Eibofolkest”, tõlke ilmumise puhul

Carl Rußwurm. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tõlkinud Ivar Rüütli. Toimetanud Saale Kareda, Tiina Hallik. Eestirootsi Akadeemia, 2015. 789 lk.

Aivar Jürgenson

Siberi maagiline sotsrealism

Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII. Koostanud ja toimetanud Anu Korb. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. 304 lk.

Mart Velsker

Üks luuletaja ja tema muutumised

Mari Vallisoo. Mälestusi maailmast 1966–2013. Ilmamaa, 2015. 623 lk.

Rein Veidemann

Kõikjal rabast võib kerkida saari

Uku Masing, Toomas Paul. Usalda ennast. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Ilmamaa, 2015. 494 lk.

Inga Sapunjan

Tasakaaluotsingud vindiga

Jaak Urmet. Vintpüss kõrval. Valitud kirjandusloolisi artikleid. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 432 lk.

Mall Jõgi, Brita Melts, Johanna Ross

Lühidalt

Arne Merilai

Positivistlik hõllandus

Toomas Haug. Tagasi Troojamäele. 30 kirjatööd ja interluudium. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 488 lk.

Õnne Kepp

Luum – sümbioos kui armastuse valgus

Jüri Talvet. Luulest. Studia litteraria Estonica 16. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 447 lk.

Katre Kikas

Üks muhe lugemine Hiiu Leigri seiklustest

Jegard Kõmmus. Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. 108 lk.

Jüri Viikberg

Idamurde sõnastiku taastulemine

Valdek Pall. Idamurde sõnastik. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toimetanud Ellen Niit. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 352 lk.

Janika Kronberg

Eemalt vaadates, aga selge pilguga

Cornelius Hasselblatt. Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. Studia litteraria Estonica 15. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 511 lk.

Ene-Reet Soovik

Kuidas portreteerida Kaplinskit

Thomas Salumets. Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit. Tõlkinud Kersti Unt. Varrak, 2016. 277 lk.

Mihkel Kunnus

Globaalpohmeluse lokaalravitsus ehk viiul insenerina läbikukkunud inimkonnale

Lembit Vaba

Usaldusväärne teejuht Läti kohanimemaastikul

Laimute Balode, Ojārs Bušs. No Abavas līdz Zilupei. Vietvārdu cilmes īsā vārdnīca. Zin. red. S. Rapa. From Abava to Zilupe. The origin of Latvian geographical names. Scientific editor S. Rapa. A short dictionary. Latviešu valodas aģentūra, 2015. 303 lk.

Arno Oja

Eesti kirjanduslugu tuli koju

Aive Mandel

Nukker romaan helge motoga

Enn Ernits

Põhjalik teos ühe kihelkonna kohanimedest, ajaloost ja muistenditest

Brita Melts

Rauge naivismi nulliringid

Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine. Jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid. Tallinn: Menu, 2016. 231 lk.

Katre Kaju

Poeetikast. Kirglikult ja asiselt

Methis. Studia humaniora Estonica 16, 2015. Poeetika erinumber. Koostanud Arne Merilai ja Maria-Kristiina Lotman. 205 lk.

Tiiu Jaago

Elu ja muinasjutt

Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist. Välja valinud ja ümber pannud Risto Järv. Pildid joonistanud Kadri Roosi. Tallinn: Varrak, Eesti Kirjandusmuuseum, 2016. 383 lk.

Mall Jõgi, Brita Melts, Johanna Ross

LÜHIDALT

Mart Velsker

Suur ja väike

Meelis Friedenthal. Inglite keel. Tallinn, 2016, 208 lk.

Mirjam Hinrikus

Irratsionaalsuse määratlemise probleemidest

Maarja Vaino. Tammsaare irratsionaalsuse poeetika. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 258 lk.

Satu Grünthal

Hollo kaasajastab Kangro-käsitust

Maarja Hollo. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 12.) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. 193 lk.

Krista Kerge

Onomasioloogiline sõnamoodustuskäsitlus

Reet Kasik. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu 1.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 424 lk.

Laura Porovart

Tartu Ülikooli VIII kirjandustudengite kevadkool

KK 1/2016

Lühikroonika

Miina Norvik, Boglárka Janurik

12. rahvusvaheline fennougristide kongress

Birute Klaas-Lang

Kes vastutab eesti keele eest?

VII keelefoorum Tallinnas

Indrek Koff

Mitmekesisuse säilitamise nimel

Kristel Kivari

V noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide folkloor”

Annekatrin Kaivapalu

Ajakiri Lähivõrdlusi. Lähivertailuja tähistas 30 tegevusaastat

Katre Kikas

Välitööd ajaskaalal

Ülo Valk

Sümpoosion „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”

KK 2/2016

Lühikroonika

Katre Õim

XI muutuva keele päev

Tiina Laansalu, Jüri Viikberg

Eesti Keele Instituudis kõneldi eesti murrete suhetest lähisugulaskeeltega

Killu Paldrok

Kõnekas aeg

Ülo Matjus

Vello Paatsit mäletades ja mälestades

In memoriam Vello Paatsi (30. IX 1948–28. XII 2015)

KK 3/2016

Lühikroonika

Maarja Vaino

Konverents „Kirjandus ja haigus”

Johanna Ross

Kirjanduslikud põimumised eesti kultuuriloos

Peep Nemvalts

Johannes Aaviku 135. sünniaastapäeva konverents

Brita Melts

Maamesilasena maailmas

Jüri Talvet 70

Riina Reinsalu

Tekstipäev 2015

Johanna Ross, Katre Kikas

LIX Kreutzwaldi päevad

KK 4/2016

Lühikroonika

Tiina Kirss

Rutt Hinrikus 70

Mairi Kaasik

Seminar „Muinasjutust mitme kandi pealt” Haapsalus

KK 5/2016

Lühikroonika

Liina Lindström

Grammatikat lüpsmas

Inge Annom

XI folkloristide talvekonverents

KK 6/2016

Lühikroonika

Kaarina Rein

Sõna sõnastikus ja tekstis

Ave Goršič

„Noorte hääled” 2016

KK 7/2016

Lühikroonika

Piret Voolaid, Johanna Ross

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel alustas tegevust Eesti-uuringute Tippkeskus

Ivo Volt, Maria-Kristiina Lotman, Kadri Novikov, Neeme Näripä, Janika Päll, Kristi Viiding

„LILL”

Reet Hiiemäe

Teadussümpoosion sõna jõust Tartus

Cornelius Hasselblatt, Jaan Undusk

Friedrich Scholzi meenutades

KK 11/2016

LÜHIKROONIKA

KK 10/2016

LÜHIKROONIKA

KK 12/2016

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd