Diftongidest ja triftongidest eesti keeles Kihnu vokaalisüsteemi näitel

Baltisakslase romaan

Teos ja autor

Kroonupatriotism või rahvuslik mõtlemine?

Friedrich Nikolai Russowi ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Krimmi sõja ainelised teosed

Kas Google on ühe- või kahesilbiline sõna?

Herder keelest ja kirjandusest

Balti kirjakultuuri sümpoosioni järelkaja

Eesti prantsuskeelsetes reisikirjades

Algusaegadest 1990. aastani

Ambipositsioonide morfosüntaktilise varieerumise kirjeldusi kvantitatiivsete profiilide abil

Kaplinski kaugused

Psühhoanalüütiline Unt

Eesti kohamurrete olukord viimase rahvaloenduse peeglis

Eksiilis ja varjus

Sonettide kuningas August Pihlak

Pikad jäljed eesti keeleteaduses

Kiriusutelu Mati Ereltiga

Kirjandusvälja toimimisviisist Jaan Krossi saksa retseptsiooni näitel

Eesti keel sisserändetuules (I)

Demograafiline tagasivaade 1989–2011 ja edasipilk

Eesti keel sisserändetuules (II)

Demograafiline tagasivaade 1989–2011 ja edasipilk

Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas

Uue aastatuhande romaanivõistlused: arvestatav hüppelaud

Teispoolsuskujutelmad pärimustekstides

Teekond sündmusest tekstiks

Ajaloosündmuste algustäht

Tagasivaade

Boheemlasliku töömeetodiga filoloog

Udo Uibo 60

Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked

Paljas elu laagrimälestustes ja Jaan Oksa proosaloomingus

Olema + Vmine konstruktsioonid eesti murretes

Johannes Barbaruse Venemaa

Ühe reisikirja juhtum

Kogumistööst Eesti Kultuuriloolises Arhiivis

Kaval-Ain ja Vanapagan

Nooruse kihermeid I

Deiktiline lähilugemine

Perifeersest kausatiivsusest

Haigused ja igatsused

Lilli Suburgi käänuline tee

Laguneb? Ei lagune?

Refiloloogia ja selle kolm komponenti

Eesti keele oskus ja kasutus teise keelena

Lisandusi rahvaloenduse andmetele

Filoloogia vabastamine Exceli käest

Kubofuturistliku uusfiloloogia programm

Mõõtmised ei loo teooriat

Koost lagunev või uuenev folkloristika?

Filoloogilisi vaateid

Ajast ja arust ehk tempusest ja teadvusest eesti komplementlauses

Lõunaeesti keele tagasitulek proosasse

Tagasipöördumine filoloogia juurde: vaade Ameerikast

Marie Under – Juri Živago luuletuste eestindaja

Üks reis, kaks päevikut

Anna Sophie ja Gustav Adolf Stackelbergi Euroopa-reisist 1797–1799

Vallanimede küsimus 1930. aastate vallareformis

Antihumanism ilma reservita

Nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules

FILOLOOGIA, MIDA ENAM POLE

Transgressiivse kirjanduse poeetikast I

Näiteid eesti nüüdiskirjandusest

Transgressiivse kirjanduse poeetikast II

Juhtumikäsitlus: Kaur Kenderi „Untitled 12”

Avatud küsimused suulises argivestluses

Kirjad rahvuskaaslastelt Siberist

Side Eestiga ja välitööde jätk

Oskar Looritsa perspektivism

Kaks nooremat laensõna

Mida teha suremusega?

Mis hullumeelne idee – etümologiseerida taimenimesid!

adru (Fucus vesiculosus)

Friedebert Tuglase sõnavõtt läti kirjanike päeval Riias Läti Seltsi saalis 31. mail 1940

Shakespeare ei kirjutanud „Tõde ja õigust”

„Tõde ja õigus” 90

Kirjavahetuste kaduv maailm

Keelte kodustamisest

Silmaringikonverentsid – interdistsiplinaarsuse võlu ja valu

Paar sõna empaatiast

Kui sõna oli ekslik

Laineid lööva „vea” juured

Presidendikanpaania ja selle taust

Vanavarast ja vanakraamist, välitöödest ja kultuuriloolise materjali kogumisest

Ladina keele õppimisest teoloogias praktilisest küljest

Eesti filoloogia on elus

HELME LANGEMINE

See Lindenes – 40 aastat hiljem

Mari Saat valguses ja varjus

Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5. Koostanud Piret Viires ja Virve Sarapik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 167 lk.

Kausitäis (õppe)kirjandust

Jan Kaus. 20. sajandi kirjandus. Maurus, 2015. 175 lk; Jan Kaus. Uuem kirjandus. Maurus, 2015. 192 lk.

Tuulte ja tormide raamat

Benita Laumane. Vēju un vētru grāmata. Dabas parādību nosaukumi latviešu valodā II. Liepājas Universitāte, 2015. 431 lk.

Usaldusväärne teejuht Läti kohanimemaastikul

Laimute Balode, Ojārs Bušs. No Abavas līdz Zilupei. Vietvārdu cilmes īsā vārdnīca. Zin. red. S. Rapa. From Abava to Zilupe. The origin of Latvian geographical names. Scientific editor S. Rapa. A short dictionary. Latviešu valodas aģentūra, 2015. 303 lk.

Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid””, dekadentsiajastu loid luule

Marie Underi „Sonetid”. Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga. Koostanud Hasso Krull ja Carolina Pihelgas. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 67 lk.

Nõnda kõneles Kivisildnik

(:)kivisildnik. See õige luuleõpik. Saarde-Pärnu: Ji, 2015. 326 lk.

Kui sõna oli tegu

Kirjandus kui selline. Valik vene vormikoolkonna tekste. Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga. Gigantum Humeris. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 392 lk.

Üle aia vaatamise sügav sisu

Kristi Salve. Üleaedsed. Toimetanud ja saatesõna kirjutanud Madis Arukask. Eesti mõttelugu 126. Ilmamaa, 2015. 568 lk.

Ladina keele õppimisest teoloogias

Kaarina Rein. Lingua Latina in theologia. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 247 lk.

Isiklik... liiga isiklik?

Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970. Koostanud Kristi Metste ja Eve Annuk. Varrak, Eesti Kirjandusmuuseum, 2015. 303 lk; Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile. Koostanud Kairi Tilga. Hea Lugu, 2015. 256 lk

Kriitiline pilk õppekirjanduse põhižanrile post-postmodernistlikus kirjandushariduses

Märt Väljataga. Kirjandus ja selle liigid. Gümnaasiumiõpik. Maurus, 2015. 163 lk.

Komide mütoloogiline üllatus

Küünlavalgel kirjutatud sõnad trükivalguses

Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 548 lk.

Kroksimaailma lõpp

Armin Kõomägi. Lui Vutoon. Tuum, 2015. 286 lk.

Russwurmist ja „Eibofolkest”, tõlke ilmumise puhul

Carl Rußwurm. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tõlkinud Ivar Rüütli. Toimetanud Saale Kareda, Tiina Hallik. Eestirootsi Akadeemia, 2015. 789 lk.

Siberi maagiline sotsrealism

Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII. Koostanud ja toimetanud Anu Korb. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. 304 lk.

Üks luuletaja ja tema muutumised

Mari Vallisoo. Mälestusi maailmast 1966–2013. Ilmamaa, 2015. 623 lk.

Suur ja väike

Meelis Friedenthal. Inglite keel. Tallinn, 2016, 208 lk.

Kõikjal rabast võib kerkida saari

Uku Masing, Toomas Paul. Usalda ennast. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Ilmamaa, 2015. 494 lk.

Tasakaaluotsingud vindiga

Jaak Urmet. Vintpüss kõrval. Valitud kirjandusloolisi artikleid. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 432 lk.

Lühidalt

LÜHIDALT

Positivistlik hõllandus

Toomas Haug. Tagasi Troojamäele. 30 kirjatööd ja interluudium. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 488 lk.

Luum – sümbioos kui armastuse valgus

Jüri Talvet. Luulest. Studia litteraria Estonica 16. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 447 lk.

Üks muhe lugemine Hiiu Leigri seiklustest

Jegard Kõmmus. Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. 108 lk.

Idamurde sõnastiku taastulemine

Valdek Pall. Idamurde sõnastik. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toimetanud Ellen Niit. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 352 lk.

Eemalt vaadates, aga selge pilguga

Cornelius Hasselblatt. Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega. Studia litteraria Estonica 15. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 511 lk.

Kuidas portreteerida Kaplinskit

Thomas Salumets. Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit. Tõlkinud Kersti Unt. Varrak, 2016. 277 lk.

Globaalpohmeluse lokaalravitsus ehk viiul insenerina läbikukkunud inimkonnale

Eesti kirjanduslugu tuli koju

Nukker romaan helge motoga

Põhjalik teos ühe kihelkonna kohanimedest, ajaloost ja muistenditest

Rauge naivismi nulliringid

Mehis Heinsaar. Unistuste tappev kasvamine. Jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid. Tallinn: Menu, 2016. 231 lk.

Poeetikast. Kirglikult ja asiselt

Methis. Studia humaniora Estonica 16, 2015. Poeetika erinumber. Koostanud Arne Merilai ja Maria-Kristiina Lotman. 205 lk.

Elu ja muinasjutt

Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist. Välja valinud ja ümber pannud Risto Järv. Pildid joonistanud Kadri Roosi. Tallinn: Varrak, Eesti Kirjandusmuuseum, 2016. 383 lk.

Irratsionaalsuse määratlemise probleemidest

Maarja Vaino. Tammsaare irratsionaalsuse poeetika. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 258 lk.

Hollo kaasajastab Kangro-käsitust

Maarja Hollo. Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 12.) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. 193 lk.

Onomasioloogiline sõnamoodustuskäsitlus

Reet Kasik. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu 1.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 424 lk.

Tartu Ülikooli VIII kirjandustudengite kevadkool

Lühikroonika

12. rahvusvaheline fennougristide kongress

Kes vastutab eesti keele eest?

VII keelefoorum Tallinnas

Mitmekesisuse säilitamise nimel

V noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide folkloor”

Ajakiri Lähivõrdlusi. Lähivertailuja tähistas 30 tegevusaastat

Välitööd ajaskaalal

Sümpoosion „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”

Lühikroonika

XI muutuva keele päev

Eesti Keele Instituudis kõneldi eesti murrete suhetest lähisugulaskeeltega

Kõnekas aeg

Vello Paatsit mäletades ja mälestades

In memoriam Vello Paatsi (30. IX 1948–28. XII 2015)

Lühikroonika

Konverents „Kirjandus ja haigus”

Kirjanduslikud põimumised eesti kultuuriloos

LIX Kreutzwaldi päevad

Johannes Aaviku 135. sünniaastapäeva konverents

Maamesilasena maailmas

Jüri Talvet 70

Tekstipäev 2015

Lühikroonika

Rutt Hinrikus 70

Seminar „Muinasjutust mitme kandi pealt” Haapsalus

Lühikroonika

Grammatikat lüpsmas

XI folkloristide talvekonverents

Lühikroonika

Sõna sõnastikus ja tekstis

„Noorte hääled” 2016

Lühikroonika

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel alustas tegevust Eesti-uuringute Tippkeskus

„LILL”

Teadussümpoosion sõna jõust Tartus

Friedrich Scholzi meenutades

LÜHIKROONIKA

LÜHIKROONIKA

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd