Poeetika on geenides

Manifest

Konsonantide kohtuasi Sigma poolt Tau vastu seitsme vokaali eesistumisel

Lukianos Samosatast ja „Vokaalide kohus” – kas see on mingi nali?

Ununevad distsipliinid: sõnakunst kui mõttekunst

Filosoofia valdkondade poeetika ja retoorika sünnist Kreekas ja edasikestmisest mujalgi

Korrates kordusi

Kreeka romaanides esinevate kordusfiguuride vahendamisest

Vanaheebrea afektiivse ja reflekteeriva mureluule stroofistruktuurist Iiobi kõnede näitel

Noore Jaan Bergmanni poeetika

Luulekunst kui lõbu ja õpetus

Eesti novelli poeetikast

Lüürilisuse ja autobiograafilisuse konflikt

Kõlaluule tekstist ja esitusest

Jaan Malini häälutus „Eesti”

Ambivalentsuse poeetika

Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis

Analüüs on hellus

Settinud seosed 2019.–2020. aasta kirjanduskriitikast

Liikumisverbid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel

Ühe sorteerimiskatse tulemused

Dialektiline Harald Peep

Nähtamatu Helsingi

Kjell Westö ruumipoeetika

Vastuoluline kaasajakujutus stalinismiaegses proosas

Koosoleku motiiv

Nelja uusklassikalise keelendi kohanemisest eesti keeles

Supermees jooksis hüperkiiresti megaraskel ultramaratonil 

Mansi loomislugudest regilaulu ilmalinnuni

Jutustuse lagunemine ja stseeniline poeetika Ene Mihkelsoni proosas

Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles

„Eesti territooriumile lähetatud juut”

Juri Lotmani retseptsioon eesti kirjandusmaastikul

Nimi ei riku meest

Siberi eestlaste eesnimed ja hüüdnimed

Verbi algvorm ja teised vormid

„Kuid kirjanike liit pole seni veel kõiki suutnud liita ühiseks pereks”.

Lisandusi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamise loole aastatel 1943–1946

Radikaalne kodutus Ene Mihkelsoni luules

Eesti keel XVII ja XVIII sajandil kiriku kirjalikus asjaajamises

Digihumanitaaria Eestis

Digihumanitaariast kultuuriandmete analüüsini

Erinevused, kaugused ja sõrmejäljed

Stilomeetria ja mitmemõõtmelise tekstianalüüsi alused

Kirjanduskeele kauglugemine

Kirjandust väärindava metodoloogia arendamine tsiteerimisvõtte näitel

Digitaalne lugemine ja humanitaarharidus

Sõnastikukogust keeleportaaliks

Murded, varieerumine ja korpusandmed

Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes

Kakasonist Kaljulaks

Perekonnanimede eestistamise andmebaasi analüüs

Kuidas kodeerida kliimat?

Eesti ajaloolise kliimauurimise digitaalsest pöördest

Täiendust XVII sajandi Eesti luulele

Varauusaegsete disputatsioonide läbiviimisest, ülesehitusest ja teemadest

„Ossiani lauludest” ja baltisakslaste ossianismist I

Paronüümide probleem eesti keeles

Teel

Nõukogudeaegsed reisikogemused biograafilistes allikates

Võõrsõnade tähendussoovitused ja nende esitus üldkeele sõnaraamatus

„Ossiani lauludest” ja baltisakslaste ossianismist II

Õ

Muutuv meel

Aastatel 1973–1974 ja 2016–2018 kogutud sõna-assotsiatsioonide võrdlus

Sipsik ja sipsik

Unikaalne linnasenimetus

Kas linnuse rajajalt või tarvalt?

Veel kord Tartu nime päritolust

Meremehel piab olema kümme `keṕsi

Jonnakas kostuma

Kurepõlved ja viilirajad, pommiaugud ja konnatiigid

Vestlus kujundlikust keelest Asta Õimuga

Professori kõneteod

Arne Merilai 60

Eesti elulood kui Eesti suur lugu

Intervjuu Rutt Hinrikusega

Keelekorraldus meie elu kujundamas

Ikka sõnastikest, keelekorraldusest ja -toimetamisest

Tartu Ülikooli eesti emakeelega doktorantide väitekirjade keelevalik

Vaid üks eesti kirjandus?

Veel Joachim Salemanni eestikeelsest paarisvärsist

Üks ropu suuga rahvas

Eesti kõnekäänud I–II. (Monumenta Estoniae antiquae VII. Phrasia Estonica I.) Toimetaja Asta Õim. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, 2020. 1148 lk, 1150 lk.

Läti kirjasaatjast Eesti kirjanikuks

August Gailit. Siis tuli sõda. (Eesti mõtte­lugu 145.) Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2019. 536 lk.

Veel üks mälestussammas Tõnissonile

Krista Aru. Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem. 1. ja 2. osa. (Riigivanemad 3–4.) Tartu: Rahvusarhiiv, 2019. 991 lk (511+480 lk).

Lühidalt

Vaba mõtlemine, keeruline lugemine

Hasso Krull. Imelihtne tulevik. Manifeste ja mõtisklusi 1995–2009. (Vabamõtlejad 1.) Tartu: Vabamõtleja, 2020. 198 lk.

Luuleklassika selitamine

Gustav Suits. Nii tuli õhtu. Koostanud Mart Velsker. Tallinn: Tänapäev, 2020. 339 lk.

Erakirjad kui kirjandus

Raimond Kaugver. Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949. Koostanud Eneken Laanes. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020. 807 lk.

Talumatuse ja tõsiduse prohvet

Elo Viiding. Mina kõnelen kirjandusest (Tekste aastatest 2009–2019). Tallinn: Tuum, 2020. 140 lk.

Noppeid Morgensterni juubelialbumist

Qui vult, potest. Karl Morgenstern 250. Koostaja Jaanika Anderson. Toimetajad Janika Päll, Jaanika Anderson, Moonika Teemus, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 350 lk.

Raamat õigekeele sõnamuutmisest

Annika Viht, Külli Habicht. Eesti keele sõnamuutmine. (Eesti keele varamu 4.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 438 lk.

Lühidalt

Fändom ja selle juurdumine Eestis

Fändomi sünd. Artikleid ulmekirjandusest. Compiled by Veiko Belials and Joel Jans. Tartu: Eesti Ulmeühing, 2020. 520 lk.

Vabanenud vaim pöördub keha poole

Sirje Kiin. Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus. Artikleid, sõnavõtte ja (sise)arvustusi 1977–2019. (Studia litteraria Estonica 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 445 lk.

Lauri Sommeri Enno

Ernst Enno. Imelikku rada pikka. Koostanud Lauri Sommer. Tallinn: Tänapäev, 2020. 272 lk.

Lühidalt

Käib kokku

Lauri Sommer. Lõputu soovid. Tallinn: Menu, 2020. 136 lk.

Tonka võbikut laenates

Tauno Vahter. Pikaajaline kokkusaamine. Tallinn: Tänapäev, 2020. 183 lk.

Põhjalik murdeuurimus

Jüri Viikberg. Eesti murrete grammatika. (Eesti keele varamu VIII.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 360 lk.

Lühidalt

Kuidas kuhjata romaani? 

Kaur Riismaa. jaanalind kägu kajakas. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2021. 508 lk.

Ka pagulase tee kivil jätab jälje. Kalju Lepiku elu kirjanduses

Kalju Lepik. Vaid üks eesti kirjandus. Mälestusi, arvustusi, kõnesid ja vestlusi. Tallinn: EKSA, 2020. 575 lk.

Lühidalt

Järjekordne samm Jannseni rehabiliteerimisel

Rein Veidemann. Lunastatud. Romaan eestlaste Ristija Johannesest ning teest tema äratundmiseni. Tallinn: EKSA, 2020. 188 lk.

Kuidas õppida tundma unenägude keelt?

Jaan Sudak. Mia nägi unõs...… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses. Tallinn: Varrak, 2021. 295 lk.

Lühidalt

Inna Leitsalu. Piiritu igatsus. Nikolai Baturini kirjad Innale. Tallinn: Eesti Raamat, 2021. 272 lk.

Raamat Aimée Beekmani elust ja loomingust

Sirly Hiiemäe. Ja kõik läheb mööda. Kirjanik Aimée Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 2021. 190 lk.

Aristokraat elevandipuuri ees

Mihkel Mutt. Maailmas peegelduv veetilk. Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost. (Eesti mõttelugu 155.) Tartu: Ilmamaa, 2020. 334 lk.

Tallinna armastuslugu

Martin Klöker. Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahr­hunderts. (Baltische literarische Kultur, Band 2.) Berlin: LIT Verlag, 2020. 352 lk.

Villem Ernits lähemalt ja kaugemalt

Villem Ernits. Koostaja Ott Kurs. Rupsi: Liivi Muuseum, 2021. 118 lk.

Lutsi aabits, ja mitte ainult

Uldis Balodis. Lutsi kiele lementar. Ludzas igauņu valodas ābece. [Ludza:] LU Lībie­šu institūts un Ludzas pilsētas galvenā bibliotēka, 2020. 232 lk.

Lühidalt

Filosoofi surm on luuletaja sünd

Mart Kangur. Armkude. Tallinn: Sõna­hulgus, 2021. 72 lk; Mart Kangur. Kellegi teisena. Tallinn: Sõnahulgus, 2021. 80 lk.

Uni on elu nägu

Eva Koff. Kirgas uni. Tallinn: Härra Tee & proua Kohvi, 2021. 264 lk.

Uued lisandused Krossi kirjanikukuvandile, pealekauba teda ümbritsenud naiste aredad lood

Jaan Kross. Kallid krantsid. Kirjad vangi­laagritest ja asumiselt Siberist 1946–1954. Koostanud ja kommenteerinud Eerik-Niiles Kross. Tallinn–Tartu–Brüssel: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 2021. 976 lk.

Lugu Balti saatuseühtsusest

Balti kirjakultuuri ajalugu I. Keskused ja kandjad. Koostanud Liina Lukas. Autorid Vahur Aabrams, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Katre Kaju, Tiina Kala, Kairit Kaur, Martin Klöker, Lea Leppik, L. Lukas, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Ulrike Plath, Aivar Põldvee, Tiiu Reimo, Aiga Šemeta, Jaan Undusk, Kristi Viiding. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 304 lk.

Eesti keel läks ajalukku

Külli Prillop, Karl Pajusalu, Eva Saar, Sven-Erik Soosaar, Tiit-Rein Viitso. Eesti keele ajalugu. (Eesti keele varamu VI.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 420 lk.

Lühidalt

Lühikroonika

Tundeline eluvõlgnik

Mäletades August Eelmäed (28. X 1931 – 7. XII 2020) 

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Linda Jürmann-Vilde elukaare peegeldus

Linda Vilde muuseum. Näitus Eduard Vilde muuseumis, 19. I – 27. II 2021. Koostaja Liina Siib, kuraator Kadi Kesküla, kujundaja Kaire Rannik, näituse ajalehe graafiline kujundaja ­Viktor Gurov

Helmi Neetar in memoriam (29. I 1934 – 1. II 2021) 

Aruanne

Helüait pakub võrukeelset kuulamisrõõmu 

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Metakriitika grand old man

Rein Veidemann 75

Kuidas mäletada Jaan Kaplinskit? (22. I 1941 – 8. VIII 2021)

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd