Tõnu Tannberg

Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu

Saateks

Jaan Undusk

Stalinistlik keelediskurss

Keskkond ja pärilikkus

Elle-Mari Talivee

Põlevkivitööstuse kujutamisest ajakirjas Looming aastail 1940–1956

Tõnu Tannberg

„See inimene oskab näha! Oskab kirjutada!”

Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel

Olev Liivik

Nõukogude Eesti nomenklatuurne kirjanduselu

EKP keskkomitee nomenklatuur ja liiduvabariigi kirjandusjuhid

Tiiu Kreegipuu

Nõukogude Eesti kirjanduselu parteiline juhtimine 1960. aastatel kirjanike liidu näitel

Eve Annuk

Eesti NSV kirjanike liidu kirjanduslikud konsultandid kui väravavalvurid

Tiina Saluvere

Kaarel Ird ja Vanemuine nõukogude kultuuripoliitika kontekstis

Johanna Ross

Naisfiloloogi naeruväärsus ja ebamugavus hilisnõukogude Eesti kultuuris

Epp Annus

Inimene kui looduslik keha

Eesti kirjanduse tajuilmad 1960.–1980. aastatel

Anu Raudsepp

Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis

Aigi Rahi-Tamm

1960. aasta laulupidu Kodu- ja Välis-Eesti lähendaja ja lõhestajana

Maarja Vaino

Kirjandusõpe nõukogude koolis

Elle-Mari Talivee

Looduskultuuri mur(d)epunkte

Meie antropotseen

Katre Kikas

Loodus kahe XIX sajandi keskpaigas sündinud mehe omaeluloolistes tekstides

Lydia Risberg, Liina Lindström

Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel

(Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole)

Maria Tuulik

Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid

Tõnis Parksepp

Aegadeülene heitlus I

Kuidas Kreutzwaldi „Kalevipoeg” vastandub Goethe „Faustile”?

Alena Boganeva, Mare Kõiva

„Sõbrad elus ja surmas” valgevenelaste, venelaste ja eestlaste folklooris

Tiiu Jaago

Emad ja tütred eluloos

Kas põlvkondlik konflikt või lepitav läbirääkimine?

Tõnis Parksepp

Aegadeülene heitlus II

Kuidas Kreutzwaldi „Kalevipoeg” taasloob Goethe „Fausti”?

Elisabeth Kaukonen

Kes on esinaine?

Madis Jürviste, Tiina Paet

Prantsuse päritolu võõrsõnade kirjakuju varieerumisest eesti keeles

Ekläär ja ekleer

Santeri Junttila

Ohtrasti ohte

Reili Argus

Keeletoimetajate õpetamisest õppejõu pilgu läbi

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Johanna Ross

Tsensuurist ja tühistamisest

Inga Sapunjan

Aegade meisterlik taltsutamine

Sirje Olesk. Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 2022. 303 lk.

Olaf Mertelsmann

Piiratud vaatenurk kirjanike liidule Eesti NSV-s

Sirje Olesk. Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 2022. 303 lk.

Leena Käosaar

Kuidas portreteerida ema?

Maarja Undusk. Ellen Niit. Heleda mõtte laast. Tallinn: Tammerraamat, 2022. 632 lk.

Jüri Kivimäe

Minevik karussellil

Katrin Laur. Tunnistaja. Ajalooline romaan. Tallinn: Hea Lugu, 2022. 830 lk.

Indrek Ojam

Ühtsusest ja paljususest kirjandusteaduses, ilma valehäbita

Arne Merilai. Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022. (Studia litteraria Estonica 22.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022. 423 lk.

Merili Metsvahi

Maarjahein, imevesi ja teised pärisasjad

Reet Hiiemäe, Mare Kõiva. Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis. [Tallinn:] Kirjastus Postimees, 2022. 520 lk.

Paavo Matsin

Tule tagasi Tartu, metsdändi!

Mehis Heinsaar. Kadunud hõim. Tallinn: Menu Kirjastus, 2022. 319 lk.

Märt Väljataga

Kahe lõpmatuse vahel

Rein Undusk. The Rhetoric of Culture. The Case of Infinity. (oxymora 7.) Tallinn: Under and Tuglas Literature Centre, 2022. 308 lk.

Rein Veidemann

Juri Lotmani kolmainsus

Juri Lotman. Mida inimesed õpivad. (Eesti mõttelugu 163.) Koostajad Silvi Salupere ja Peeter Torop. Tartu: Ilmamaa, 2022. 383 lk.

Art Leete

Valtoni soome-ugri süsteem

Arvo Valton. Soome-ugri minu elus. Tartu: Ilmamaa, 2022. 320 lk.

Brita Melts

Lühidalt

Jaak Urmet

Uht tsah, uht tsah, neiukene. Karl Eduard Söödi kosmogoonia

Karl Eduard Sööt. Mu laulud, mu veikesed laulud. Koost, toim Õnne Kepp. Tallinn: EKSA, 2022. 711 lk.

Joosep Susi

Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima

Anti Saar. Sõnaraamat. Tartu: Kolm Elu, 2022. 149 lk.

Peeter Sauter

Kultuuriinimeste Kroonika

Jaan Kaplinski, Kadri Kõusaar. Kirjavahetus 2007–2021. Hea Lugu, 2023. 304 lk.

Ott Heinapuu

Isegi udu oli neile teada ehk boreaalsete rahvaste jutte

Ilmaveere jutud. Valik põlisrahvaste pajatusi. Ymber pannud ja takka kiitnud: Nuga Soopealt (Lauri Sommer). Kaarnakivi Seltsi Kirjastus, 2023. 270 lk.

Boris Veizenen

„Isamaa ja emakeele vahel” – uurimuslik autobiograafia

Isamaa ja emakeele vahel. Etüüde Eesti venekeelsest nüüdiskirjandusest. (Etüüde nüüdiskultuurist 10.) Koost, toim Igor Kotjuh, Aare Pilv ja Piret Viires. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2022. 232 lk.

Kai Võlli

20 aastat keeleteadusliku mõtte arengut Krista Kerge tegemistes

Krista Kerge. Sõna, see piisake meres. Valik kirjutisi 1998–2019. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 80.) Tallinn: Emakeele Selts, 2022. 339 lk.

Janika Kronberg, Brita Melts, Vivian Siirman, Tiina Hallik

Lühidalt

Väino Klaus

Tiit-Rein Viitso mälestuseks (4. III 1938 – 2. XII 2022)

KK 3/2023

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Jüri Viikberg

In memoriam Helju Kaal

(6. III 1930 – 19. I 2023)

KK 4/2023

Lühikroonika

Valts Ernštreits

Liivi pärandi äratamine Lätis

KK 5/2023

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd