Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu

Saateks

Stalinistlik keelediskurss

Keskkond ja pärilikkus

Põlevkivitööstuse kujutamisest ajakirjas Looming aastail 1940–1956

„See inimene oskab näha! Oskab kirjutada!”

Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel

Nõukogude Eesti nomenklatuurne kirjanduselu

EKP keskkomitee nomenklatuur ja liiduvabariigi kirjandusjuhid

Nõukogude Eesti kirjanduselu parteiline juhtimine 1960. aastatel kirjanike liidu näitel

Eesti NSV kirjanike liidu kirjanduslikud konsultandid kui väravavalvurid

Kaarel Ird ja Vanemuine nõukogude kultuuripoliitika kontekstis

Naisfiloloogi naeruväärsus ja ebamugavus hilisnõukogude Eesti kultuuris

Inimene kui looduslik keha

Eesti kirjanduse tajuilmad 1960.–1980. aastatel

Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis

1960. aasta laulupidu Kodu- ja Välis-Eesti lähendaja ja lõhestajana

Kirjandusõpe nõukogude koolis

Looduskultuuri mur(d)epunkte

Meie antropotseen

Loodus kahe XIX sajandi keskpaigas sündinud mehe omaeluloolistes tekstides

Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel

(Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole)

Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid

Aegadeülene heitlus I

Kuidas Kreutzwaldi „Kalevipoeg” vastandub Goethe „Faustile”?

„Sõbrad elus ja surmas” valgevenelaste, venelaste ja eestlaste folklooris

Emad ja tütred eluloos

Kas põlvkondlik konflikt või lepitav läbirääkimine?

Aegadeülene heitlus II

Kuidas Kreutzwaldi „Kalevipoeg” taasloob Goethe „Fausti”?

Tõrked Eesti venekeelse kirjanduse omaks tunnistamisel 1918–1940

Igor Severjanini juhtum

Need teised laulikud

Regilaulutraditsiooni vähem aktiivsetest osalistest

Märkusi talunimede vanusest Audru näitel

Kujundlik mõtlemine 2020.–2022. aasta keelekriisis

Atlandi ookeani varjatud allhoovused

„Tülitan teid oma Siberi keelega”

Rosalie Ottessoni mängukirjeldused Eesti Rahvaluule Arhiivis

Naised ja proosa

Pilk XX sajandi alguskümnendite eesti kirjandusele

Naisproosakirjanikud kultuuriloos ja tänapäeva eesti kultuuriteadvuses

Moodne daam 1910. aastate naiskirjanduses

„Kui ilusasti on Jumal mind loonud, et ma tohin eestlane olla.”

Lapsepõlveprojektsioone naisautorite 1930. aastate teise poole realistlikus lasteproosas

Elu nagu algebra

Alide Erteli elu ja looming

Naine kirjutab lindudest

Ökofeministlik ekskurss eesti looduskirjandusse

Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika

Alma Ostra jutustus „Aino”

Marta Sillaotsa mitmepositsiooniline elu XX sajandi alguskümnendeil

Meeleheide ja morbiidne vitaalsus Djuna Barnesi „Öömetsas” ja Reed Morni „Andekas parasiidis”

Mõeldes rahust rongisõidu ajal ehk kui Leida Kibuvits ja Virginia Woolf oleksid kohtunud

Venelased versus venelased kaasaegses venekeelses eesti kirjanduses

Häälikuinstrumentatsioon Artur Alliksaare luules

Eesti keele otseste eriküsilausete sõnajärje aspekte

Ühe Tuhkatriinu lugu

Luule(kogu) käsitlemine eesti kirjandusõpetuses

Loomislaul alguste kiigel

Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal

Kes on esinaine?

Prantsuse päritolu võõrsõnade kirjakuju varieerumisest eesti keeles

Ekläär ja ekleer

Ohtrasti ohte

(raie)lank peegeldab aega ja selle lugu

Naised, tehke mütsid kirjud ja prannidega

Küsimisi eesti keelest ja keeltest

Karl ja Liina vestlevad juubelite jm imelike asjade puhul

Folkloristi vabadus taotleda avaramat mõistmist

Merili Metsvahi 50

Võimalused näha teistsuguseid maailmu

Meelis Friedenthal 50

Märkamiste märkamine inimsuhtluses

Renate Pajusalu 60

Keeletoimetajate õpetamisest õppejõu pilgu läbi

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Tsensuurist ja tühistamisest

Aegade meisterlik taltsutamine

Sirje Olesk. Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 2022. 303 lk.

Piiratud vaatenurk kirjanike liidule Eesti NSV-s

Sirje Olesk. Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 2022. 303 lk.

Kuidas portreteerida ema?

Maarja Undusk. Ellen Niit. Heleda mõtte laast. Tallinn: Tammerraamat, 2022. 632 lk.

Minevik karussellil

Katrin Laur. Tunnistaja. Ajalooline romaan. Tallinn: Hea Lugu, 2022. 830 lk.

Ühtsusest ja paljususest kirjandusteaduses, ilma valehäbita

Arne Merilai. Tõstan titsi taade. Tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022. (Studia litteraria Estonica 22.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022. 423 lk.

Maarjahein, imevesi ja teised pärisasjad

Reet Hiiemäe, Mare Kõiva. Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis. [Tallinn:] Kirjastus Postimees, 2022. 520 lk.

Tule tagasi Tartu, metsdändi!

Mehis Heinsaar. Kadunud hõim. Tallinn: Menu Kirjastus, 2022. 319 lk.

Kahe lõpmatuse vahel

Rein Undusk. The Rhetoric of Culture. The Case of Infinity. (oxymora 7.) Tallinn: Under and Tuglas Literature Centre, 2022. 308 lk.

Juri Lotmani kolmainsus

Juri Lotman. Mida inimesed õpivad. (Eesti mõttelugu 163.) Koostajad Silvi Salupere ja Peeter Torop. Tartu: Ilmamaa, 2022. 383 lk.

Valtoni soome-ugri süsteem

Arvo Valton. Soome-ugri minu elus. Tartu: Ilmamaa, 2022. 320 lk.

Lühidalt

Uht tsah, uht tsah, neiukene. Karl Eduard Söödi kosmogoonia

Karl Eduard Sööt. Mu laulud, mu veikesed laulud. Koost, toim Õnne Kepp. Tallinn: EKSA, 2022. 711 lk.

Arvi Tavastile peaks see raamat küll meeldima

Anti Saar. Sõnaraamat. Tartu: Kolm Elu, 2022. 149 lk.

Kultuuriinimeste Kroonika

Jaan Kaplinski, Kadri Kõusaar. Kirjavahetus 2007–2021. Hea Lugu, 2023. 304 lk.

Isegi udu oli neile teada ehk boreaalsete rahvaste jutte

Ilmaveere jutud. Valik põlisrahvaste pajatusi. Ymber pannud ja takka kiitnud: Nuga Soopealt (Lauri Sommer). Kaarnakivi Seltsi Kirjastus, 2023. 270 lk.

„Isamaa ja emakeele vahel” – uurimuslik autobiograafia

Isamaa ja emakeele vahel. Etüüde Eesti venekeelsest nüüdiskirjandusest. (Etüüde nüüdiskultuurist 10.) Koost, toim Igor Kotjuh, Aare Pilv ja Piret Viires. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2022. 232 lk.

20 aastat keeleteadusliku mõtte arengut Krista Kerge tegemistes

Krista Kerge. Sõna, see piisake meres. Valik kirjutisi 1998–2019. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 80.) Tallinn: Emakeele Selts, 2022. 339 lk.

Lühidalt

Pilk vastuolulisele Wimbergile Buratino-põlvkonnast

Wimberg. Just praegu. Tallinn: J&U, 2021. 124 lk.; Wimberg. Enne kui. Tallinn: J&U, 2022. 214 lk.

Ei saa lühidalt mitte piisavalt kirjeldada

Balthasar Russow. Liivimaa provintsi kroonika. Tõlkinud ja kommenteerinud Jüri Kivimäe. Tallinn: Tänapäev, 2022. 472 lk.

Dateeritud usund

Tõnno Jonuks. Eesti muinasusundid. Tallinn: Postimees, 2022. 399 lk.

Identiteet, ajalugu ja mälutöö ajaloolisel Ingerimaal

Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus. Ingrian Memory Sites: Continuity and Discontinuity. (Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi ja Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 1.) Koostanud Piret Lotman, Taisto-Kalevi Raudalainen, Ergo-Hart Västrik. Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts, Eesti Rahvusraamatukogu, 2022. 216 lk.

Uurimus laste keelest ja kasvukeskkonnast

Andra Kütt. 5−8-aastaste eesti laste keeleline areng ja selle seos keelelise kasvukeskkonnaga. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 76.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2023. 255 lk.

Lühidalt

Ormussoni-nostalgiat

Mäng ja melanhoolia. Friedebert Tuglase romaan „Felix Ormusson”. (Moodsa eesti kirjanduse seminar 3.) Compiled and edited by Mirjam Hinrikus and Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2022. 341 lk.

Kaalukas teos, igas mõttes. Uus uralistika käsiraamat

Marianne Bakró-Nagy, Johanna Laakso, Elena Skribnik (eds.). The Oxford Guide to the Uralic Languages. (Oxford Guides to the World’s Languages.) Oxford: Oxford University Press, 2022. 1184 lk.

Sireenide kaudu sähvatusteni

Igor Kotjuh. Sireenid ja sähvatused. Vene keelest tõlkinud ja eesti keeles kirjutanud autor. Paide: Kite, 2022. 144 lk.

Mälestused imelistest inimestest

Viivi Luik. Kuldne kroon. Tallinn: EKSA, 2023. 296 lk.; Lauri Sommer. Toome tuled. 2015–2021. Tallinn: Menu, 2022. 320 lk.

Veidemanni mission impossible

Rein Veidemann. Järjehoidja. Valik arvustusi, loomingulisi portreid, kaas­kajasid, järelehüüdeid eesti kirjasõnaväljalt 2000–2022. Koostanud ja toimetanud Mari Klein. Tallinn: EKSA, 2022. 773 lk.

Lintropi mäluteekond soome-ugri maades

Aado Lintrop. Soome-ugri reisid. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2022. 336 lk.

Lugemis- ja uurimisrõõm

Tiit Hennoste. Ilo ja elu. Valitud artikleid 2005–2021. (Studia litteraria Estonica 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022. 385 lk.

Lühidalt

Et ema kumaks

Carolina Pihelgas. Vaadates ööd. Kaksik­hammas, 2022. 296 lk.

Kümne sammuga läbi Loomingu sajandi

Tiit Hennoste. Kuldsete lehtede peal. „Loomingu” kirjanduslugu. Tallinn: SA Kultuurileht, 2023. 335 lk.

Lühidalt

Imbi Paju. Kirjanduskliinik. Mida tähendab olla inimene. [Tallinn:] Kirjastus Gallus, 2023. 317 lk.

Tiit-Rein Viitso mälestuseks (4. III 1938 – 2. XII 2022)

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

In memoriam Helju Kaal

(6. III 1930 – 19. I 2023)

Lühikroonika

Liivi pärandi äratamine Lätis

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Kirjandus ja keel kuuluvad Eesti kultuuripärandi keskmesse

Kultuuriministeerium esitles pärandibaromeetrit

Lühikroonika

Lühikroonika

Malle Saluperet mälestades (17. II 1931 – 8. VI 2023)

Mees, kellele kuulus nõukogude aja mäletamise monopol

Aksel Tamm (23. XII 1931 – 15. VIII 2023)

Lühikroonika

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd