Meedia. Visuaalsus. Folkloor

Saatesõna

Varjusurma fenomenist läbi ajaloo, kirjanduse ja folkloori

Tänapäeva etnilised naljad eesti ja valgevene internetis

Eesti spordikommentaatorite ütlused rahvahuumori allikana

Süstlad, ananass ja vikerkaarebeebid

Kehavälise viljastamise teekonna visualiseerimisest Instagramis

Hirmude kirjeldused tänapäeva õpilaspärimuses

Subjektiivse kogemuse ja meediamõju seostest

Milleks meile kohapärimus?

Vahekokkuvõtteid piirialadelt

Koroonakriisi rahvapärased väljendused Eestis

Folkloori taaskasutus kui toimetulekuviis

Filmidest inspireeritud laste ja noorte mängud 1950. aastate Eestis

Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed

Eulenburgi skandaal ja Magnus Hirschfeld XX sajandi alguse Eesti ajakirjanduses

Ma üüan sind armas Risti kihilkond...

Rahvaluulekogujate äratussõnad ja avalikkuse kõnetamine

Enesepositsioneerimine Oina veski möldri Märt Siipseni päevaraamatus

Seltsimees Vaheri küsimus

Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus I

Seltsimees Vaheri küsimus

Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus II

Tervikupüüe ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus

Ecce genius

Süüvides jonni jätmata avamaks sõnajärjemustreid

des-, mata- ja maks-konverbitarindi sõnajärg

Vsevolod Višnevski ja Eesti

Kaks episoodi

Argimütoloogia kui Mati Undi poeetika lähtekoht

Eesti keele viitevahendid kirjeldustes ja jutustustes

Jaan Jõgeveri rahvaluuleloengud Tartu ülikoolis aastatel 1909–1911

Lingvistiline järjestuskatse polüseemia uurimise vahendina omadussõna vana semantilise analüüsi näitel

Metsarahva kujunemine

Retrospektiivne vaade müüdiloomele

Semantiline pragmatism Ene Mihkelsoni proosas

Eesti varase tööliskirjanduse piirjooned ja tunnused

Brockmanniana

Reiner Brockmanni vanemate matusetrükised

Keel ruumis ja ruum keeles

Liiklemine keeles ja ruumis

Sõna liiklema kasutus

Maastik kui inimoluruum eesti keeles

Avaliku ruumi mõiste areng ja tähendusväljad

Kas õpi- või õpperuum?

Mõistekasutus loob arusaama õppimise sisust

Õpiruumi keeleline konstrueerimine üliõpilaste arusaamades

Kelle ees ja mille taga?

Ruumis orienteerumise viisid eesti keeles

Eesti keele väliskohakäänete kasutus poolspontaanses kõnes automaatse transkriptsiooni põhjal

Kuidas keel ruumi loob?

Keelelise ruumiloome fenomenoloogia kirjanduskogemuse näitel

Ruumi tajumisest, selle keelelis-kultuurilisest kodeerimisest ja representatsiooni poeetikast Desmond Hogani novellis „Viimane kord”

Sünnituskohaga ei mangita!

Skandaalse uudise vastuvõtt Facebooki grupis KalambuuR

Kadunud linna otsimas

Sõjajärgse Tartu palimpsest Bernard Kangro ja Jaan Kaplinski romaanides

Sõnatähenduste normimisest eesti keelekorralduses verbi vabandama näitel

Dimensionaalne tekstimudel

Teoreetiline ülevaade

Ühistransport eesti kirjanduses

Ajama-verbi polüseemia ja ajama-põhjustamiskonstruktsioon eesti kirjakeeles

Keelemuutus vs. sotsiolingvistiline muutus

Eesti keele sotsioperioodid re-revisited

Väldete analüüs sünteesi teel

Kodu mitmemõõtmeline tähendus

Valev Uibopuu pagulasaastad

Julius Mägiste ja Andrus Saareste erialasest koostööst paguluses kirjavahetuse põhjal

Julius Mägiste 120

Väliskirjandusest maailmakirjandusse

Professor Jüri Talvet 75

Mis on laim ja mida tähendab laimama

liisuma ja tema kaaskond

Keerukat marsruuti pidi Balti kirjakultuuri tervikpildi poole

Vestlus Liina Lukasega

Eredad emotsioonid Siberi külades

Vestlus Anu Korbiga

„Teiega kirjavahetus on mulle aina kasuks”

Elin Toona ja Valev Uibopuu / Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjavahetusest

Jaan Kross kui keelekunstnik

Sõna, mõiste ja ideoloogia

Laulatusest abielureferendumini

Raamat, raamat, raamat

Roberto Calasso. Kirjastaja jälg. Itaalia keelest tõlkinud Heli Saar. Tallinn: Koma­päev, 2019. 150 lk

Lühidalt

Olme ja eluhoog

Eesti novell 2019. Koostanud Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv, Urmas Vadi. Tallinn: MTÜ Eesti Jutt, 2019. 256 lk

Ehini paradoks

Kristiina Ehin. Janu on kõikidel üks. Tartu: K. Ehin, 2020. 135 lk.

Doktoritöö eesti ja inarisaami ­konsonandikesksest vältesüsteemist

Helen Türk. Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: University of Tartu Press, 2019. 148 lk

Hauatähiste tekstid doktoritöös

Pille Arnek. Eestikeelsed tekstid 16.–19. sajandi Põhja-Eesti hauatähistel. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 54.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2019. 333 lk

Oh Sa mu noormehejutustus, kui pagana armas Sa ikkagi oled!

Peedu Saar. Pascual. Tallinn: Pilgrim, 2018. 78 lk; Peedu Saar. Mailased. Tallinn: Paradiis, 2019. 182 lk

Lühidalt

Linnuhingega mehe mälestused

Jaan Kaplinski. Latsepõlve suve. Võru: Võro Instituut, 2019. 72 lk; Jaan Kaplinski. Piirpääsukese Euroopa. Baikalist Assoorideni. Tallinn: Hea Lugu, 2020. 237 lk

Elavaks kirjutatud kunstnikud

Andrus Kivirähk. Sinine sarvedega loom. Tallinn: EKSA, 2019. 294 lk; Eero Epner. Konrad Mägi. Tallinn: ­Sperare, 2017. 528 lk

Valge auk Linnar Priimägi

Linnar Priimägi. Luule ja tõde. (Ilma­targad.) Tartu: Ilmamaa, 2019. 519 lk

Monumentaalne teos monumentaalsest mehest

Epi Tohvri. Georges Frédéric Parrot. Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. [Tartu:] Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 1071 lk

Soome-ugri sõlmi kombeldes ja harutades

Soome-ugri sõlmed 2013. Toimetaja Üve Maloverjan. Tallinn: Fenno-Ugria, 2014. 191 lk; Soome-ugri sõlmed 2014. Toimetaja Üve Maloverjan. Tallinn: Fenno-Ugria, 2015. 176 lk; Soome-ugri sõlmed 2015. Toimetaja Maarja Sarv. Tallinn: Fenno-Ugria, 2016. 176 lk; Soome-ugri sõlmed 2016. Toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen. Tallinn: Fenno-Ugria, 2017. 144 lk; Soome-ugri sõlmed 2017. Toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen. Tallinn: Fenno-Ugria, 2018. 156 lk; Soome-ugri sõlmed 2018. Toimetaja Taisto-Kalevi Raudalainen. Tallinn: Fenno-Ugria, 2019. 191 lk

Mälestussammas tartu kirjakeelele

Szilárd Tibor Tóth. Tartu kirjakeele raamid Johannes Gutslaffi grammatikast (1648) „Kodolaste raamatuni” (1913). ­(Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 52.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2019. 255 lk

Lühidalt

Lühidalt

Gailiti retseptsiooni kontrastid ja lüngad

Lugusid Mr. Ge’st, August Gailitist. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Leino Pahtma. Tartu: Ilmamaa, 2020. 380 lk.

Meie aja võõras

Maarja Pärtna. Vivaarium. Tartu: Elusamus, 2019. 72 lk

Ülestõusmispühade aegu

Doris Kareva. Terendused. Tallinn: EKSA, 2019; Doris Kareva. Suik ja sillerdus. Tallinn: Verb, 2019. 122 lk

Unt ilmub hämaras

Maarja Vaino. Mati Undi hämaruse poeetika. Tallinn: EKSA, 2019. 191 lk

Mitte ainult reformatsioonist

Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 16. Raamat ja aeg 5.) Koostaja Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2019. 264 lk

Eesti-hiina sõnastikust

Eesti-hiina põhisõnavara sõnastik. 愛沙尼亞語漢語基礎詞典/爱沙尼亚语汉语基础词典. „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku” alusel koostanud Gao Jingyi 高晶一. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2019. 632 lk

Lühidalt

LÜHIDALT

Poola naised, Poola teised

Mudlum. Poola poisid. Tallinn: Strata, 2019. 400 lk

Teater linlikul laval

Tiina-Erika Friedenthal. Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. (Dissertationes theologiae Universitatis Tartuensis 40.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 472 lk

Väitekiri eesti keele partitiivi ja illatiivi varieerumisest

Ann Siiman. Vormikasutuse varieerumine ning selle põhjused osastava ja sisse­ütleva käände näitel. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 45.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 209 lk

Lühidalt

Otsusta vaba inimese tunde järgi

Vaba inimese tunne. Vestlused Ene Mihkel­soniga. Koostajad Eva Velsker, Mart Velsker. Tallinn: EKSA, 2019. 262 lk.

Ühest väärtuslikust raamatust

Vana Kannel XIII. Laiuse regilaulud. (Monumenta Estoniae antiquae I.) Koostajad Kristi Salve, Liina Saarlo, Janika Oras. Eesti Kirjandusmuuseum. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, 2019. 878 lk.

Me kõik oleme hiidlased!

Vaapo Vaher. Hiiumaa kirjanduse lugu. Esseid ja uurimusi. 1–2. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital, 2019. 848 + 928 lk

Eesti rahva ja Eesti Üliõpilaste Seltsi auvõlg Jannseni ees jäi lunastamata

Mart Laar. Johann Voldemar Jannsen. Elu ja töö. Tallinn: Read, 2019. 352 lk

Läänemeresoome päritolu nimed Kuramaa perekonnanimede sõnaraamatus

Ilmārs Mežs, Anna Stafecka, Renāte Siliņa-Piņķe, Otīlija Kovaļevska. Latviešu uzvārdi arhīvu materiālos. Kurzeme, Zemgale, Sēlija. Kd I–II. Rīga: Latviešu valodas aģentūra, 2019. 352 + 368 lk

Läti ja läänemere­soome keele­kontaktid kalastus­sõnavara peeglis

Benita Laumane. Zvejasrīku nosaukumi Latvijas piekrastē. Liepāja: Liepājas Universitāte, Kurzemes Humanitārais institūts, 2019. 507 lk.

Millest räägivad klahvivajutused

Olga Gaitšenja. Venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsess. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 51.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2019. 255 lk

Väitekiri algupärase ja tõlgitud keele eristatavusest

Marju Taukar. Algupäraste ja tõlgitud eestikeelsete tekstide sarnasused ja erinevused. (Humanitaarteaduste dissertatsioonid 56.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2020. 125 lk. [Võrguväljaanne.]

Hilispuberteetlikke passioone

Kaja Kann. Tänavatüdruk. Tallinn: Varrak, 2020. 255 lk.

Nulldialoogist kahe kogumiku alusel

’Oma’ ja ’võõra’ paradigma XX sajandi Eesti kultuuris. Kollektiivne monograafia. Toimetanud Anneli Mihkelev. Tallinn: Avenarius, 2020. 279 lk.; Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25. Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber. Koostaja Lea Pild. 185 lk.

Paralleelsed südamed tagumikust eemal paiknevate ajudega

Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. Kd I–II. Koostanud Paul Rummo, toimetanud ja kommenteerinud P. Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere ja Ülo Treikelder. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020. 1168 lk.

Kultuuriteoline Anton Jürgenstein ja tema kaasteelised

Anton Jürgen­stein. Kultuuriteolised. (Eesti mõttelugu 153.) Koostaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2020. 400 lk.

Väitekiri sõnastiku õppijasõbralikust näitelausest

Kristina Koppel. Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 38.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 248 lk.

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Mati Hindi meenutuseks (28. VIII 1937 – 5. XII 2019) 

Baltisaksa sõnaraamat

Ilmus Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat 2019

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Mina ei ole lord Byron, mina olen keegi teine

Joel Sang 70

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Kaalepi-tunne

In memoriam Ain Kaalep (4. VI 1926 – 9. VI 2020)

In memoriam Paul Kokla (17. VIII 1929 – 16. V 2020)

Aruanded

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Aarand Roosi mälestuseks (28. V 1940 – 9. VIII 2020)

Aruandeid

Lydia Koidula. Kosjaviinad, ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai. Näitemäng. [Remarkide tõlge Vivian Siirman, Malle Salupere, toim V. Siirman.] [Tallinn:] Posti­mees Kirjastus, 2020. 119 lk.

Lühikroonika

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd