Diskursusemarkerid ja pragmaatika

Sissejuhatuseks

Väikeste uurali keelte diskursusepartiklite kirjeldamise vajadus ja keerukus

Vist või kindlasti?

Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles

Tahan lihtsalt koju saada

Vähendav ja tugevdav partikkel lihtsalt hädaabikõnedes

Diskursusepartiklid isuri keele Soikkola murdes

Sagedasemad diskursusepartiklid suulise liivi keele salvestistes 

Partikkel VED’ udmurdi, komi ja ersa keeles

Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites

Diskursusemarker (ma) arvan (et) direktiivides

Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal

(Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et)

Rahvuse kujutamine eesti meremeeste Jaapani reisikirjades XIX sajandi teisel poolel

Sanitari tervisest

Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021

Eesti laste kõne III

Kõnetempo ja silbikestuste analüüs

Põgenev luule

Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest

Uudiseid vanimatest aabitsatest

Eestikeelse akadeemilise teksti tunnustest

Võõristusest läheduseni

Kehad ja meeled Emil Tode „Raadios”

Kuulub – ei kuulu

Kuulumise, konviviaalsuse ja autohtoonsuse mõistetest

Kuidas ma nüd juhatan teile tähendap

Koha määramisel tekkivad infoprobleemid hädaabikõnedes

Demokraatliku sõna poole!

Peeter Sauteri „Indigo” kui sümptom

Eesti nõukogude entsüklopeedia

Teadmisloome, kontekstid ja dialoogid

Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes

Kunglat otsides

Kuidas lugeda kaaneteksti?

Algupäraste proosaraamatute kaanetekstide analüüs

Mõistemetafoorid sõnaga aeg eesti keeles

Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas

Saateks

Keele kosmos ja kosmose keel

Glokaalne Eesti?

Väikese kultuuri imperiaalsest mõõtmest tsaaririigi võimu all

Keel ja ajalugu

Kirjutada Eesti minevikust eesti keeles

Eesti keele varauusaegne mänguruum

Pole sellist asja nagu väike keel

Karjala keele Kolvitsa murrak

Kuidas varieerub hääbuva keele idiolekt?

Meä keele eripärad grammatikakirjutuse vaatevinklist

Võimatuse vallast

Tänapäeva iirikeelne kirjandus kohalikus ja globaalses kontekstis

Mitmekeelsus Eesti luules

Eesti murdeaabitsad

Elu idülli kronotoobis

Mis keelt kasutada?

Keelepoliitika roll üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate keelevalikute suunamisel

Põlisrahva ja -keele mõistest Eestis ja rahvusvahelises kontekstis

Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel

Juhan Liivi luulekäsitus essees „Ääremärkused”

Tekstiloome ja keeleaines etnoloog Aliise Moora teadustöös

Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles

 „Vaimustav ja huligaanne”

Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides

Teadus ja sugulus

Soome-ugri etnograafia kujunemine teadusliku kolonialismi taustal

Sissevaade noortekeele uurimisse Eestis

Üldist ja üksikasjalikku

Baltisaksa periood eesti keele korralduses

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Keelekorraldus Nõukogude Eestis

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Emakeele Seltsi keeletoimkond ja keelekorraldus

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Kas katkihammustamatu etümoloogiline pähkel – linnased ’idandatud (odra)terad’?

Pritskookidest lõhnakuuskedeni

Vanill ja vanilje

Kes või mis oli Jörru?

taarna mõistatus

Kunst sünnib inimeksistentsi varjukülgedest

Vestlus Mirjam Hinrikuse ja Eneken Laanesega

Oma reeglid avastab igaüks ise

Heiki-Jaan Kaalep 60

Folkloristil on head eeldused kogukonnatööks

Ergo-Hart Västrik 50

Uurija keset inimkeskset keeleteadust

Juubeliintervjuu Ann Veismanniga

Paremad päevad on veel ees …

Marju Lepajõe ettekanne konverentsil „Filoloogia lagunemine“

Ontoloogiline antoloogia

Eesti kirjanikud ja meie liit – 100 aastat ja rohkemgi

Nähtav ja nähtamatu suur tuba

Juta Kivimäe. Suur tuba. Toimetanud Krista Leppikson. Tallinn: Varrak, 2021. 262 lk.

Ühe vaimuaadlisugu isiku lugu

Mart Laar. Hoia Ronk. Ühe konservatiivi elukaar. Tallinn: Varrak, 2021. 255 lk.

Kirevaid pildikesi vanast hallist ajast, kui loomad kõnelesid veel inimkeeli

Loomamuinasjutud. (Eesti muinasjutud II. Monumenta Estoniae antiquae V.) Koostanud ja toimetanud Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020. 846 lk.

Emakeelesajandi kroonika

Jüri Valge. Sajand koos Eestiga. Emakeele Selts 1920–2020. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 2020. 117 lk.; Emakeele Selts 1920–2020. Koostanud Jüri Valge. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 2021. 716 lk.

Lühidalt

Keskeas mees tahab kodunt ära

Mehis Heinsaar. Võlurite juures. Jutte ja novelle 1997–2020. Tallinn: Paradiis, 2021. 304 lk.; Mehis Heinsaar. Ööpäevik. Loomingu Raamatukogu 2022, nr 1–2. Tallinn: SA Kultuurileht. 120 lk.

Romaan, mis on tuleviku poole kaldu

Kai Aareleid. Vaikne ookean. Tallinn: Varrak, 2021. 283 lk.

Nähtav vorm, väljanägemine

Hasso Krulli mõistatus. (Hasso Krulli mõistatus. (Etüüde nüüdiskultuurist 8.) Koostaja ja toimetaja Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, 2019. 256 lk.

Poeetiline kangas isikliku ja kollektiivse teadvuse vahel

Eve Pormeister. Näen, kuulan, tunnetan. Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil. Tallinn: EKSA, 2021. 515 lk.

Eesti folkloor ja nõukogude koloniaalsus

Kaisa Langer. Estonian folklore collections in the context of Late Stalinist folkloristics. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 31.) Tartu: University of Tartu Press, 2021. 182 lk.

Baltisaksa pilk Teise maailmasõja eelsele Eestile

Oswald Hartge. Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895–1939. Tõlkija Reet Bender. Tartu: Tartu Linnamuuseum, 2021. 456 lk.

Lühidalt

Avalikud laulud

Hasso Krull. Ava. Kaheksakümmend kuus luuletust. Tartu: Kaksikhammas, 2021. 112 lk.

„Eesti kirjanduse mõtte” mõte

Rein Veidemann. Eesti kirjanduse mõte. (Eesti mõttelugu 159.) Tartu: Ilmamaa, 2021. 511 lk.

Juri Lotman: (tulevase) teadlase sõjakirjavahetusest

Лотманы. Семейная переписка 1940–1946. Составление, подготовка текста, предисловие и комментарии Т. Д. Кузовкиной, Л. Э. Найдич, Н. Ю. Образцовой при участии Г. Г. Суперфина. (Bibliotheca LOTMANIANA.) Таллинн: Издательство ТЛУ / Tallinn: TLU Kirjastus, 2022. 716 lk.

Lühidalt

Goethe tõlkeid lugedes ehk Sanga meistriklass

Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles. Koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas, Susanna Rennik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 775 lk.

Semperi soolised sekeldused

Merlin Kirikal. „Olin lahti murdunud elule”: modernse soo ja keha kujutamine Johannes Semperi Teise maailmasõja eelses loomingus. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 67.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2021. 268 lk.

Teadus väljaspool kitsast akadeemilist maailma. Vestlused Juri Lotmaniga

Vestlused Lotmaniga. (Bibliotheca LOTMANIANA.) Koostanud ja toimetanud Marek Tamm. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2022. 468 lk.

Kool ja kirik, keel ka

Kirik, keel ja kool. Haridusideed varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 17. Raamat ja aeg 6.) Koostanud Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2021. 184 lk.

Kuulsaks pärast surma

Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.

Kes oled ise?

Triin Soomets. Pind ajajoone all. Luulet 2019–2021. Tallinn: Tuum, 2021. 94 lk.

Doktoritöö transgressioonist eesti nüüdiskirjanduses

Janek Kraavi. Transgressioon ja trans­gressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 21.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 168 lk.

Paitusi ja kriitikat sümboliraamatule, enamatki

Reet Hiiemäe. Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis. Tallinn: Varrak, 2022. 224 lk.

Rajarahvad raiutud raamatusse

Inkerikot, setot ja vatjalaiset. Kansakulttuuri, kieli ja uskomusperinteet. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1467.) Edited by Kati Kallio, Riho Grünthal ja Lassi Saressalo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2021. 504 lk.

Lühidalt

Sõvva, laulik, laululaiva... Kalevise poisikese eepilised lood nüüd ka võru keeles

Fr. R. Kreutzwald. Kalõvipoig. Ümberpandja Kalla Urmas; toimõndaja Kuuba Rainer; kokkosäädjä’ Hollo Aimi ja Kuuba Rainer; keelenõvvo andja Jüvä Sullõv. Võru Instituut, 2022

Mälukirjanduse ökotoopiline potentsiaal

Epp Annus. Tere, Aleksander. Lugu tulemata jäänud tulevikust. Tallinn: EKSA, 2021. 232 lk.

Piret Raua triloogia ja selle tegelased

Piret Raud. Portselanist nael. Tallinn: Tänapäev, 2021. 199 lk.

Teejuht Ea Janseni isiksuse ja pärandi mõtestamiseks

Kultuur ja rahvas. Mälestusteos Ea Jansenile. Compiled by Jüri Kivimäe, Inna Põltsam-Jürjo. Tartu: Rahvusarhiiv, 2021. 346 lk.

Uurimus armastuse toimimisest rõhu all

Loone Ots. Armastus. Tallinn: Rahva Raamat, 2021. 271 lk.

Martin Lipu hiliste värsside semantikast

Martin Lipp. Hilised õied. Luuletused 1910–1918. Kogutud ja korraldatud tormi päivil 1919. a. jaanuari kuul. Tartu: EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, 2021. 431 lk.

Tõhus täiendus baltisaksa kirjanduse kojutoomisele

Dr. Bertram. Balti visandid. Värvikaid lugusid 19. sajandi Eesti- ja Liivimaalt. Saksa keelest tõlkinud, kommentaarid ja järelsõna Pille Toompere. [Püünsi:] Kirjastus Bertram, 2022. 359 lk.

Lühidalt

Liikumine allikate poole

Aivar Kull. August Gailit. Lahtiste allikate poole. (Eesti kirjanikke.) Tartu: Ilmamaa, 2022. 400 lk.

Memuaarid leksikoni kestas

Peeter Raidla. Ajakirjanduse kuldaja saurus. Lehekülgi kirjutamata päevaraamatust. Tallinn: Hea Lugu, 2022. 366 lk.

Teejuhid seto fantaasiamaastikele

Ello Kirsi Setomaal kogutud lood 1938–1940. (Monumenta Estoniae Antiquae VIII. Maailmade vahel I.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2022. 565 lk.

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Peeter Oleskist, mälestades ja mõtiskledes (25. XII 1953 – 25. XI 2021)

Aruandeid

Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien. Die baltische Aufklärung im europäischen Kontext. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und ­Geschichte der Deutschen im ­östlichen Europa 86.) Toim Liina Lukas, Silke Pasewalck, Vinzenz Hoppe, Kaspar Renner. De Gruyter Oldenburg, 2022. 420 lk. https://doi.org/10.1515/9783110774399

Lühikroonika

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Humanismi radadel – remis velisque

Kristi Viiding 50

„Ma ütlen teile, mis seal on: prillid, hommikumantel, kirjutuslaud…”

Uuenenud kultuuriloolised püsinäitused

Lühikroonika

Lühikroonika

Aruandeid

Hannu Remes. Eesti silda ehitamas. Valik artikleid 1978–2021. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 79.) Tlk Väino Klaus, Piret Norvik, Eva Velsker. Tallinn: Emakeele Selts, 2022. 282 lk.

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Aruandeid

Kopsakas kogumikutäis Lõuna-Eesti uuringuid

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Lühikroonika

Mineviku teejuht

Ruth Mirov 24. XI 1928 – 26. IX 2022

Kultuuriloolistest allikatest ja eraõiguslike arhiivide kogumisest Rahvusarhiivis

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Aastasisukord 1-12