Tiit Hennoste, Gerson Klumpp, Helle Metslang

Diskursusemarkerid ja pragmaatika

Sissejuhatuseks

Gerson Klumpp

Väikeste uurali keelte diskursusepartiklite kirjeldamise vajadus ja keerukus

Külli Prillop, Külli Habicht

Vist või kindlasti?

Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles

Andriela Rääbis, Andra Rumm

Tahan lihtsalt koju saada

Vähendav ja tugevdav partikkel lihtsalt hädaabikõnedes

Elena Markus

Diskursusepartiklid isuri keele Soikkola murdes

Marili Tomingas

Sagedasemad diskursusepartiklid suulise liivi keele salvestistes 

Iuliia Zubova, Denys Teptiuk, Triin Todesk, Eda-Riin Tuuling

Partikkel VED’ udmurdi, komi ja ersa keeles

Tiit Hennoste, Külli Prillop, Külli Habicht, Helle Metslang, Kirsi Laanesoo, Liina Pärismaa, Elen Pärt, Andra Rumm, Andriela Rääbis, Carl Eric Simmul

Komplementlausega predikaatidel põhinevate diskursusemarkerite kasutus eri registrites

Kirsi Laanesoo

Diskursusemarker (ma) arvan (et) direktiivides

Helle Metslang, Carl Eric Simmul

Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal

(Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et)

Ene Selart, Anu Masso

Rahvuse kujutamine eesti meremeeste Jaapani reisikirjades XIX sajandi teisel poolel

Märt Väljataga

Sanitari tervisest

Eesti kirjandusarvustused novembrist 2020 detsembrini 2021

Einar Meister, Lya Meister

Eesti laste kõne III

Kõnetempo ja silbikestuste analüüs

Rebekka Lotman

Põgenev luule

Tähelepanekuid ja märkmeid eesti insta- ja räppluulest

Aivar Põldvee

Uudiseid vanimatest aabitsatest

Helen Hint, Djuddah A. J. Leijen, Anni Jürine

Eestikeelse akadeemilise teksti tunnustest

Raili Marling, Eret Talviste

Võõristusest läheduseni

Kehad ja meeled Emil Tode „Raadios”

Elo-Hanna Seljamaa

Kuulub – ei kuulu

Kuulumise, konviviaalsuse ja autohtoonsuse mõistetest

Piret Upser

Kuidas ma nüd juhatan teile tähendap

Koha määramisel tekkivad infoprobleemid hädaabikõnedes

Neeme Lopp

Demokraatliku sõna poole!

Peeter Sauteri „Indigo” kui sümptom

Virve Sarapik

Eesti nõukogude entsüklopeedia

Teadmisloome, kontekstid ja dialoogid

Elisabeth Kaukonen

Sooliselt markeeritud sõnad eesti spordiuudistes

Risto Järv, Taavi Pae, Mari Sarv

Kunglat otsides

Andrus Org, Riina Reinsalu

Kuidas lugeda kaaneteksti?

Algupäraste proosaraamatute kaanetekstide analüüs

Ann Veismann

Mõistemetafoorid sõnaga aeg eesti keeles

Tiina Laansalu, Johanna Ross, Kristiina Ross

Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas

Saateks

Hasso Krull

Keele kosmos ja kosmose keel

Karsten Brüggemann

Glokaalne Eesti?

Väikese kultuuri imperiaalsest mõõtmest tsaaririigi võimu all

Jüri Kivimäe

Keel ja ajalugu

Kirjutada Eesti minevikust eesti keeles

Kristiina Ross

Eesti keele varauusaegne mänguruum

Gerson Klumpp

Pole sellist asja nagu väike keel

Petar Kehayov, Denis Kuzmin

Karjala keele Kolvitsa murrak

Kuidas varieerub hääbuva keele idiolekt?

Riitta-Liisa Valijärvi, Rogier Blokland

Meä keele eripärad grammatikakirjutuse vaatevinklist

Máirín Nic Eoin

Võimatuse vallast

Tänapäeva iirikeelne kirjandus kohalikus ja globaalses kontekstis

Saara Lotta Linno, Liina Lukas

Mitmekeelsus Eesti luules

Kadri Tüür

Eesti murdeaabitsad

Elu idülli kronotoobis

Kerttu Rozenvalde, Birute Klaas-Lang

Mis keelt kasutada?

Keelepoliitika roll üliõpilaste ja akadeemiliste töötajate keelevalikute suunamisel

Sven-Erik Soosaar

Põlisrahva ja -keele mõistest Eestis ja rahvusvahelises kontekstis

Jaak Prozes

Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel

Tanar Kirs

Juhan Liivi luulekäsitus essees „Ääremärkused”

Anu Kannike, Ester Bardone, Marleen Metslaid, Pille Runnel

Tekstiloome ja keeleaines etnoloog Aliise Moora teadustöös

Tiina Paet

Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles

Eneken Laanes

 „Vaimustav ja huligaanne”

Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides

Art Leete, Svetlana Karm, Piret Koosa, Kaur Mägi

Teadus ja sugulus

Soome-ugri etnograafia kujunemine teadusliku kolonialismi taustal

Kristiina Praakli

Sissevaade noortekeele uurimisse Eestis

Üldist ja üksikasjalikku

Annika Viht, Külli Habicht

Baltisaksa periood eesti keele korralduses

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Helen Plado

Rahvakeelsus XX sajandi alguskümnendite Eesti keelekorralduses

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Reet Kasik

Keelekorraldus Nõukogude Eestis

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Krista Kerge

Emakeele Seltsi keeletoimkond ja keelekorraldus

Vaateid eesti keelekorralduse arenguloole

Lembit Vaba

Kas katkihammustamatu etümoloogiline pähkel – linnased ’idandatud (odra)terad’?

Tiina Paet

Pritskookidest lõhnakuuskedeni

Vanill ja vanilje

Külli Prillop

Kes või mis oli Jörru?

Lembit Vaba

taarna mõistatus

Johanna Ross

Kunst sünnib inimeksistentsi varjukülgedest

Vestlus Mirjam Hinrikuse ja Eneken Laanesega

Arvi Tavast

Oma reeglid avastab igaüks ise

Heiki-Jaan Kaalep 60

Vivian Siirman

Folkloristil on head eeldused kogukonnatööks

Ergo-Hart Västrik 50

Ene Vainik

Uurija keset inimkeskset keeleteadust

Juubeliintervjuu Ann Veismanniga

Kristi Metste

Paremad päevad on veel ees …

Marju Lepajõe ettekanne konverentsil „Filoloogia lagunemine“

Hasso Krull

Ontoloogiline antoloogia

Janika Kronberg

Eesti kirjanikud ja meie liit – 100 aastat ja rohkemgi

Pille-Riin Larm

Nähtav ja nähtamatu suur tuba

Juta Kivimäe. Suur tuba. Toimetanud Krista Leppikson. Tallinn: Varrak, 2021. 262 lk.

Mart Kuldkepp

Ühe vaimuaadlisugu isiku lugu

Mart Laar. Hoia Ronk. Ühe konservatiivi elukaar. Tallinn: Varrak, 2021. 255 lk.

Marju Kõivupuu

Kirevaid pildikesi vanast hallist ajast, kui loomad kõnelesid veel inimkeeli

Loomamuinasjutud. (Eesti muinasjutud II. Monumenta Estoniae antiquae V.) Koostanud ja toimetanud Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2020. 846 lk.

Maria-Maren Linkgreim

Emakeelesajandi kroonika

Jüri Valge. Sajand koos Eestiga. Emakeele Selts 1920–2020. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 2020. 117 lk.; Emakeele Selts 1920–2020. Koostanud Jüri Valge. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 2021. 716 lk.

Joel Sang, Vivian Siirman, Brita Melts

Lühidalt

Berk Vaher

Keskeas mees tahab kodunt ära

Mehis Heinsaar. Võlurite juures. Jutte ja novelle 1997–2020. Tallinn: Paradiis, 2021. 304 lk.; Mehis Heinsaar. Ööpäevik. Loomingu Raamatukogu 2022, nr 1–2. Tallinn: SA Kultuurileht. 120 lk.

Leena Kurvet-Käosaar

Romaan, mis on tuleviku poole kaldu

Kai Aareleid. Vaikne ookean. Tallinn: Varrak, 2021. 283 lk.

Heli Allik

Nähtav vorm, väljanägemine

Hasso Krulli mõistatus. (Hasso Krulli mõistatus. (Etüüde nüüdiskultuurist 8.) Koostaja ja toimetaja Neeme Lopp. Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, 2019. 256 lk.

Maarja Vaino

Poeetiline kangas isikliku ja kollektiivse teadvuse vahel

Eve Pormeister. Näen, kuulan, tunnetan. Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil. Tallinn: EKSA, 2021. 515 lk.

Toms Ķencis

Eesti folkloor ja nõukogude koloniaalsus

Kaisa Langer. Estonian folklore collections in the context of Late Stalinist folkloristics. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 31.) Tartu: University of Tartu Press, 2021. 182 lk.

Kristiina Tiideberg

Baltisaksa pilk Teise maailmasõja eelsele Eestile

Oswald Hartge. Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895–1939. Tõlkija Reet Bender. Tartu: Tartu Linnamuuseum, 2021. 456 lk.

Brita Melts, Maria-Maren Linkgreim

Lühidalt

Leo Luks

Avalikud laulud

Hasso Krull. Ava. Kaheksakümmend kuus luuletust. Tartu: Kaksikhammas, 2021. 112 lk.

Mart Velsker

„Eesti kirjanduse mõtte” mõte

Rein Veidemann. Eesti kirjanduse mõte. (Eesti mõttelugu 159.) Tartu: Ilmamaa, 2021. 511 lk.

Ekaterina Velmezova

Juri Lotman: (tulevase) teadlase sõjakirjavahetusest

Лотманы. Семейная переписка 1940–1946. Составление, подготовка текста, предисловие и комментарии Т. Д. Кузовкиной, Л. Э. Найдич, Н. Ю. Образцовой при участии Г. Г. Суперфина. (Bibliotheca LOTMANIANA.) Таллинн: Издательство ТЛУ / Tallinn: TLU Kirjastus, 2022. 716 lk.

Vivian Siirman

Lühidalt

Jaak Urmet

Goethe tõlkeid lugedes ehk Sanga meistriklass

Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles. Koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas, Susanna Rennik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 775 lk.

Raili Marling

Semperi soolised sekeldused

Merlin Kirikal. „Olin lahti murdunud elule”: modernse soo ja keha kujutamine Johannes Semperi Teise maailmasõja eelses loomingus. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 67.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2021. 268 lk.

Ekaterina Velmezova

Teadus väljaspool kitsast akadeemilist maailma. Vestlused Juri Lotmaniga

Vestlused Lotmaniga. (Bibliotheca LOTMANIANA.) Koostanud ja toimetanud Marek Tamm. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2022. 468 lk.

Andres Andresen

Kool ja kirik, keel ka

Kirik, keel ja kool. Haridusideed varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 17. Raamat ja aeg 6.) Koostanud Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2021. 184 lk.

Jüri Viikberg

Kuulsaks pärast surma

Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.

Joosep Susi

Kes oled ise?

Triin Soomets. Pind ajajoone all. Luulet 2019–2021. Tallinn: Tuum, 2021. 94 lk.

Mart Kuldkepp

Doktoritöö transgressioonist eesti nüüdiskirjanduses

Janek Kraavi. Transgressioon ja trans­gressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 21.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021. 168 lk.

Madis Arukask

Paitusi ja kriitikat sümboliraamatule, enamatki

Reet Hiiemäe. Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis. Tallinn: Varrak, 2022. 224 lk.

Sven-Erik Soosaar

Rajarahvad raiutud raamatusse

Inkerikot, setot ja vatjalaiset. Kansakulttuuri, kieli ja uskomusperinteet. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1467.) Edited by Kati Kallio, Riho Grünthal ja Lassi Saressalo. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2021. 504 lk.

Peeter Sauter, Vivian Siirman, Brita Melts

Lühidalt

Marju Kõivupuu

Sõvva, laulik, laululaiva... Kalevise poisikese eepilised lood nüüd ka võru keeles

Fr. R. Kreutzwald. Kalõvipoig. Ümberpandja Kalla Urmas; toimõndaja Kuuba Rainer; kokkosäädjä’ Hollo Aimi ja Kuuba Rainer; keelenõvvo andja Jüvä Sullõv. Võru Instituut, 2022

Jaak Tomberg

Mälukirjanduse ökotoopiline potentsiaal

Epp Annus. Tere, Aleksander. Lugu tulemata jäänud tulevikust. Tallinn: EKSA, 2021. 232 lk.

Johanna Ross

Piret Raua triloogia ja selle tegelased

Piret Raud. Portselanist nael. Tallinn: Tänapäev, 2021. 199 lk.

Eva Piirimäe

Teejuht Ea Janseni isiksuse ja pärandi mõtestamiseks

Kultuur ja rahvas. Mälestusteos Ea Jansenile. Compiled by Jüri Kivimäe, Inna Põltsam-Jürjo. Tartu: Rahvusarhiiv, 2021. 346 lk.

Mikael Raihhelgauz

Uurimus armastuse toimimisest rõhu all

Loone Ots. Armastus. Tallinn: Rahva Raamat, 2021. 271 lk.

Rebekka Lotman

Martin Lipu hiliste värsside semantikast

Martin Lipp. Hilised õied. Luuletused 1910–1918. Kogutud ja korraldatud tormi päivil 1919. a. jaanuari kuul. Tartu: EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, 2021. 431 lk.

Tiit Rosenberg

Tõhus täiendus baltisaksa kirjanduse kojutoomisele

Dr. Bertram. Balti visandid. Värvikaid lugusid 19. sajandi Eesti- ja Liivimaalt. Saksa keelest tõlkinud, kommentaarid ja järelsõna Pille Toompere. [Püünsi:] Kirjastus Bertram, 2022. 359 lk.

Vivian Siirman, Brita Melts

Lühidalt

Janika Kronberg

Liikumine allikate poole

Aivar Kull. August Gailit. Lahtiste allikate poole. (Eesti kirjanikke.) Tartu: Ilmamaa, 2022. 400 lk.

Roosmarii Kurvits

Memuaarid leksikoni kestas

Peeter Raidla. Ajakirjanduse kuldaja saurus. Lehekülgi kirjutamata päevaraamatust. Tallinn: Hea Lugu, 2022. 366 lk.

Anti Lillak

Teejuhid seto fantaasiamaastikele

Ello Kirsi Setomaal kogutud lood 1938–1940. (Monumenta Estoniae Antiquae VIII. Maailmade vahel I.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2022. 565 lk.

KK 1-2/2022

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Janika Kronberg

Peeter Oleskist, mälestades ja mõtiskledes (25. XII 1953 – 25. XI 2021)

Liina Lukas

Aruandeid

Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien. Die baltische Aufklärung im europäischen Kontext. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und ­Geschichte der Deutschen im ­östlichen Europa 86.) Toim Liina Lukas, Silke Pasewalck, Vinzenz Hoppe, Kaspar Renner. De Gruyter Oldenburg, 2022. 420 lk. https://doi.org/10.1515/9783110774399

KK 3/2022

Lühikroonika

KK 4/2022

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Maria-Kristiina Lotman, Martin Klöker

Humanismi radadel – remis velisque

Kristi Viiding 50

Vivian Siirman

„Ma ütlen teile, mis seal on: prillid, hommikumantel, kirjutuslaud…”

Uuenenud kultuuriloolised püsinäitused

KK 5/2022

Lühikroonika

KK 6/2022

Lühikroonika

Piret Norvik

Aruandeid

Hannu Remes. Eesti silda ehitamas. Valik artikleid 1978–2021. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 79.) Tlk Väino Klaus, Piret Norvik, Eva Velsker. Tallinn: Emakeele Selts, 2022. 282 lk.

KK 7/2022

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

Eva Saar

Aruandeid

Kopsakas kogumikutäis Lõuna-Eesti uuringuid

KK 8-9/2022

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

KK 10/2022

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

KK 11/2022

Lühikroonika

Pille Kippar

Mineviku teejuht

Ruth Mirov 24. XI 1928 – 26. IX 2022

Gristel Ramler

Kultuuriloolistest allikatest ja eraõiguslike arhiivide kogumisest Rahvusarhiivis

KK 12/2022

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

KK 12/2022

Aastasisukord 1-12